- Palkade tõus ja tarbijahindade langus suurendasid majapidamiste tarbimisvõimet
- Töötleva tööstuse keskmise palga kasv kiirenes eelmise aasta neljanda kvartali 5,4%lt 8%ni
- Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest
- Palgajaotus on viimaste aastate jooksul muutunud ühtlasemaks
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 8,1%. Keskmise palga kasv oli seega kiirem kui 2015. aasta lõpus. Keskmise kuupalga kasv kiirenes rohkem kui keskmise tunnipalga oma ja see näitab, et kasvu hoogustumisse panustasid ajutise loomuga palgakomponendid nagu preemiad ja lisatasud. Palkade tõus ja tarbijahindade languse mõju suurendasid majapidamiste tarbimisvõimet.
Tööandja omaniku liigi järgi kiirenes palgakasv kõige enam välisomanikega eraettevõtetes, kus see ulatus 10,2%ni. Siiski jäi välisomandisse kuuluvate ettevõtete palgakasv 2014.–2015. aastal Eesti eraomanikega ettevõtete omale alla. Avalikus sektoris keskmise brutokuupalga kasv ei kiirenenud. Riik on viimaste aastate jooksul suutnud oma haldusalas palgakasvu ohjata, kohalike omavalitsuste haldusalas jätkus aga viimaste aastate üsnagi kiire, 8% lähedane kasv.
Tegevusalade kaupa oli keskmise palga muutus küllaltki erisugune ning jäi –5,1% ja 22.9% vahele. Kiireim oli palgakasv haldus- ja abitegevuse tegevusalal, mis hõlmab selliseid teenindusvaldkondi nagu rentimine, tööjõuvahendus, reisikorraldus, turvatöö, hooldustööd (sh koristustööd) jms. Tõenäoliselt mängib mitme nimetatud tegevusala puhul olulist rolli miinimumpalga tõus, mis oli sel aastal 10,3%, kuid see selgitab vaid osa kasvu kiirenemisest. Ettevõtlusstatistikast on näha, et selle tegevusala kasumid 2015. aastal suurenesid, mis tõenäoliselt andis ettevõtetele võimaluse preemiaid maksta. Keskmise palga kasv kiirenes ka töötlevas tööstuses eelmise aasta neljanda kvartali 5,4%lt 8%ni, seda hoolimata asjaolust, et mullu kasumid kahanesid ja lisandväärtuse kasv oli nõrk.
Palgajaotus on viimaste aastate jooksul muutunud ühtlasemaks. Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et 2015. aastal moodustas mediaanpalgaväljamakse keskmisest 80%, mis on 2 protsendipunkti enam kui 2009. aastal. Keskmist või sellest suuremat väljamakset sai 37% palgasaajatest ehk 2009. aastaga võrreldes 2% rohkem inimesi. Ka statistikaameti hiljuti avaldatud andmed keskmise brutotulu kohta näitavad, et aja jooksul on sugudevahelised tuluerinevused vähenenud. Sellele on tõenäoliselt kaasa aidanud miinimumpalga kiirem tõus võrreldes keskmise palgaga, keskmisest kiirem palgakasv hariduses ja tervishoius ning konkurents välismaiste tööandjatega, sest välismaal töötamisest tulenev suhteline palgavõit on suurim palgajaotuse madalamas osas.
Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest. Juba 2014. aastal oli tööjõukulude osakaal lisandväärtusest Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt – võttes arvesse majanduse struktuuri erinevusi – ning palgakasvu kiirenemine 2016. aasta alguses tähendab, et erinevus suurenes veelgi. Siiski pole heldem preemiate maksmine kooskõlas kahanevate kasumitega, mis viitab võimalusele, et ettevõtetel läheb veidi paremini, kui statistika näitab.
Mediaanpalk – palk, millest pooled palgatöötajad teenivad vähem ja pooled rohkem
Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist
