Tallina käskude ja keeldude raamat on valmis. Linnavalitsuse ettepanekul kiitis volikogu heaks uue heakorraeeskirja.
Trahv. Trahv! Trahv!!!
Tahad ujuda Pirita jões või Kakumäel kohas, mis pole ujumiskoht või rand, trahv kuni 400 eurot. Toidad Snelli tiigi ääres parte, trahv kuni 400 eurot. Kui rohi on niitmata, trahv kuni 400 eurot. Põletad lehti, trahv kuni 400 eurot. Istuda loata oma krundil ümber 9 cm läbimõõduga puu, trahv kuni 400 eurot. Seda loetelu võib jätkata. Ja isegi, kui võõrad öös teevad sinu maja peale grafiti „linnavalitsus on loll”, on trahv omanikule kuni 400 eurot, kui sa seda ei kõrvalda.
Pea kolmkümmend aastat kehtinud põhiseadus on vabadust ja demokraatiat pidanud ülimaks väärtuseks meie kodanikeriigis ning igasugused vabaduse piirangud peavad olema põhiseaduse kohaselt demokraatlikule ühiskonnale kohased, proportsionaalsed ning läbinud hädavajaduse testi. Elu näitab, et vabaduse päike on aastakümnete jooksul seadusandjate ja ametnike laotud kitsenduse müüri taha loojumas. Tasahilju, kivi kivi haaval, on see sein kerkinud. Oh, tuleks vabastav maavärin, mis selle sümboolse vanglamüüri lammutaks ning usalduse kodanike ja riigi vahel taastaks!
Igavesti ootamatu talv
Kui tali käes, siis on üks ajakirjanike lemmikteema lumetõrje ja kuidas see talv jälle ootamatult saabus. Nii aastast aastasse. Samamoodi tõuseb taevasse eraomanike hädakoor, et miks me tasuta linnateid peame hooldama.
Lootus, et uus heakorraeeskiri toob probleemile lahenduse, ei täitunud. Suveilma kattevarjus kehtestati ränk talvine sunnitöö. Jätkuvalt on eraomanikul kohustus hoida korras nn puhastusala oma krundipiiri ja sõidutee vahel ehk linnale kuuluvad kõnniteed. Heakorratööd peavad olema tehtud hommikul kella 7-ks, raskete ilmaolude ehk saju jätkudes tuleb lume- ja libedusetõrjet teha päeva jooksul korduvalt. Ja seda kõike omaniku kulul! Kuigi omanikud maksavad linnakassasse makse, sealhulgas maamaksu, mille arvelt linna peaks oma vara ise korras hoidma.
Nagu küüdikohustus
Tõesti, kohalikul omavalitsusel on õigus seaduse kohaselt kehtestada kinnisvaraomanikele koormisi. See pole siiski kohustus. Säärased koormised on iganenud ajalooline relikt. 19. sajandist pärit taluomaniku küüdikohustusel või vallasantide ülalpidamiskoormisel pole praegusel tehnikaasajandil enam kohta. Linn saaks labida- ja luuameeste asemel oma kõnniteed tsentraliseeritult ja tänapäevaselt mehhaniseeritult palju kergema vaevaga ning kvaliteetsemalt korda.
Jah, õiguskantsler on kunagi leidnud, et kõnniteede korrashoiukohustuse panek pole põhiseaduse vastane. Kui miski, pole põhiseaduse vastane, ei tähenda, et norm oleks veel õigustatud, õiglane ja tänapäeval kohane. Jah, omavalitsuse lobistid sokutasid omanike kõnniteede korrashoiu kohustuse sisse ka ehitusseadustikku. Kui miski on kohustus, siis ei tähenda see, et omanik peaks linnateid hooldama oma kulul. Omavalitsus peab sel juhul omanikule tasu maksma, kui endil piisavad võimekust talvega hakkama saada pole.
Heakorraseekirjas on üks märkimisväärne uuendus. Nimelt võib eraomanik sõlmida linnaga lepingu, et Tallinn ise puhastab puhastusala ja esitab omanikule pärast arve. Võtame selle rea veelkord ette. Linn kohustab omanikku korras hoidma linna vara, ütleb siis, et me võime ise oma vara korras hoida, aga Sina väike omanikuuss maksa linnale, et linn oma vara korras hoiaks. Absurd. Tallinna uus heakorraeeskiri on kindlasti künismi Oscari kandidaat.