Ehitiste kasutusloa teema on muutunud avalikkuse ees taas aktuaalseks seoses uue ehitusseadustiku jõustumisega 1. juulil 2015. Kasutusluba on ehitiste puhul olnud vajalik siiski ka kehtiva seaduse kohaselt ja uus seadus teeb ehitajate elu vaid osaliselt kergemaks, sest väiksemate ehitiste ning väikesemahulisema renoveerimise puhul piisab kas kohalikule omavalitsusele ehitise kasutuselevõtmisest teatamisest (kasutusteatis).
Kasutusteatise puhul on kohalikul omavalitsusel õigus teha lisakontrolli ja nõuda lisadokumente, kuid kui ta seda ei tee, võib omanik automaatselt ehitist kasutama hakata. Kui maja renoveeritakse, siis tuleb samuti hankida tehtud töödele uus kasutusluba või esitada uus kasutusteatis. Enne ehitusseaduse jõustumist registrisse kantud hoonete puhul on lisatud registrisse märkus „kasutusel“, kuid puuduvad andmed kasutusloa kohta. Sellise ehitisega on siiski kõik korras, kuna vanematele majadele tagantjärgi kasutuslube ei anta ja märge „kasutusel“ näitabki seda, et kunagi on objekt järgides kehtinud korda ametlikult vastu võetud.
Kasutusloa puudumine ehk ehitise kasutamine kasutusloata on rahaliselt karistatav nii uue kui vana seaduse kohaselt. Kasutusloa eesmärk on tagada, et kohalik omavalitsus ehitusjärelevalve asutusena on kontrollinud ehitise vastavust nõuetele ja projektile ning selle turvalisust. Seega on kasutusloa olemasolu iga omaniku ja ostja huvides.
Kasutusloa puudumine ei takista siiski ehitise võõrandamist, sest müüakse ikkagi kinnistut, st maad ja selle oluliseks osaks olevaid ehitisi. Notari nõustamiskohustuse alla mahub ka ostja teavitamine asjaolust, kas ehitisregistri andmetel on ehitistel kasutusluba/kasutusteatis või mitte. Ostjad on kasutusloa olemasolu suhtes muutnud järjest nõudlikemateks ja seda jälgivad ka pangad, kes tehinguid finantseerivad, samuti võib kasutusloata ehitise kindlustamine olla kallim.
Kasutusloa puudumist võib seega pidada asja puuduseks, kuid miski ei keela osta või müüa puudusega asja, kui osapooled nii soovivad. Ostja peab lihtsalt arvestama kohaliku omavalitsuse kui ehitusjärelevalve asutuse rakendatavate võimalike sanktsioonidega ning ta kasutab ehitist sel juhul omal riisikol ja õigusaktide nõudeid mitte järgides. Notariaalsetes lepingutes lepitakse sageli kokku, et müüja peab kasutusloa siiski hankima tagantjärele või kui ostjal tekib selle hankimisega lisakulusid, näiteks tuleb ehitist viia nõuetele vastavaks, et siis on ostjal vastavad kulud sisse nõuda müüjalt.
