Eesti kodu eripära. Eestis kuulub 95,8% elamufondist eraomanikele ja 90% inimestest elavad kas endale või lähedasele kuuluvale kinnisvaral. Nende numbritega oleme Euroopas esirinnas, sest Lääne-Euroopas jääb eraomandis oleva elamispinna osakaal 40-55% vahele.
Eripära, et eestlased on kinnisvara omav rahvas, tuleneb 90ndatel läbi viidud omandireformist ja eluruumide erastamisest. Samuti oleme võrreldes naabritega pisut enam hinnanud iseolemist ja kodutunnet, millele viitab kaudselt ka kõrge eluasemelaenude osakaal. Selle tulemusel on suurem enamus eestimaalastest saanud endale oma kodu.
Majandustõusu ajal kerkis eestlaste soov oma uue kodu järele kordades. Täna on majandusstatiliste näitajate põhjal surutis möödas ja elujärg pea samal tasemel, kuid kas meis on säilinud soov olla ja saada oma kodu omanikuks? Signaalid on kohati vastuolulised. Näiteks noorte hulgas paistab üha enam Eestisse jõudvat Kesk-Euroopast tulev tendents pigem üürida ja elada kohustustevaba elu, kui et esimeste sissetuleku tekkides end pangalaenudega koormata.
Selle kinnituseks on statistika, et Tallinna korterite üüritase on tänavu sügisel aastatagusega võrreldes 20 – 30 protsenti kõrgem ehk tõusnud peaaegu viimase majandustõusu aja tasemele. Suvel kurdeti meedias aktiivselt väikeste üürikorterite nappuse ja kalliduse üle. Teisalt on Tallinnas elamukinnisvara hinnad tõusnud taas 5-6 a tagusele ja uusarendused müüakse juba paberil enne reaalset valmimist. Näiteks augustis võtsid majapidamised uusi eluasemelaene 61 miljoni euro väärtuses.
Oleme ka tulevikus kinnisvara omav rahvas?
Kas meie tulevik noorte näol ei soovigi kiirustada kodu soetamisel laenuvõtmisega või ei ole neil raha? Esimese reaktsioonina tundub, et noorte skepsis on segu kohustustevabast elust ja omafinantseeringu puudumisest. Teisalt on Statistikaameti andmetel kasvanud Eesti keskmine palk 2013 II kvartalis aastatagusega võrreldes 8,4%. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja ja justkui rahaline kindlustunne peaks olemas olema.
Urgitsedes veel sügavamalt statistilistes andmetes, siis eestlaste pangakontodel on raha rohkem kui kunagi varem. Peamiselt majapidamiste vahendite kasvu tõttu on pangahoiuste maht kasvanud 8,7 miljardi euroni. Välismaiste ettevõtete ja majapidamiste osakaal hoiuste kogumahus püsis 20% tasemel.
Teatavasti on palga- ja kinnisvara hindade kasv korrelatsioonis ning seetõttu on mündil ka teine külg. Nimelt teeb kinnisvaratehingute hinnakasv palgatõusule pika puuga ära. 2013 II kvartali korteritehingute keskmine hind oli aastatagusest 12,1% kõrgemal.
Eesti poliitiline suund peab olema omanike keskne
Meie jaoks on eraomandil eriline väärtus ja kommunaalkulud ei tohi olla koormaks, mis sunnib inimest oma kodust loobuma. Seetõttu on Omanike Keskliidu jaoks esmatähtis, et omavalitsuse ja riigi tasandil toetatakse rahaliselt elamufondi renoveerimist sh ka eramaju. Majanduslikult on tõestatud, et oma kodu omamine efektiivsem, kui üürnikuks olemine. Samuti on leidnud kinnitust elamispinna ruutmeetrite ja laste arvu vahelist korrelatsiooni. Eestis tuleb kinnisvara omamist soodustada.
