Rahandusministeerium: Aasta alguse majanduse nõrk seis oli ootuspärane

Selle aasta esimese kvartali majanduslangus oli kooskõlas kevadprognoosis oodatuga. Ettevõtete investeeringute kasv esimeses kvartalis viitab veidi paranenud kindlustundele ning positiivsetele tulevikuväljavaadetele.

Eesti majanduse reaalmaht langes Statistikaameti andmetel 2024. aasta esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4 protsenti. Nominaalselt ehk eurodes mõõdetuna kasvas majandus 1,1 protsenti. Esimeses kvartalis olid küllaltki nõrgad nii sisenõudlus kui ka ekspordivõimalused.

Ekspordi madalseis jätkus ka aasta alguses, kus mahud olid 7,8 protsenti väiksemad kui aasta tagasi. Kui meie lõunanaabrite majandused on näitamas taastumismärke, siis Eesti ja Põhjamaade majanduskonjunktuur on veel vindumas. Kaupade ekspordi langus on jätkuvalt laiapõhjaline, mida veavad puidu-, metallitooted ja sideseadmed. Kui positiivsemaid märke otsida, siis on Eesti päritolu kaupade ekspordi langus pidurdumas. Langust hoiab suurena re-eksport ehk läbi Eesti veetavad transiitkaubavood. Valdava osa sellest moodustab elektri ja gaasivoogude taandumine Eesti-Soome vaheliste ühenduste katkemise tõttu ja mõnevõrra ka madalamatest hindadest tulenevalt.

Eratarbimise langust võib osalt seletada aasta alguse maksutõusudega, mis tõi osa tarbimist ajas ettepoole ehk eelmise aasta lõppu. Palgatulu kasv aeglustus esimeses kvartalis oluliselt. Kuigi keskmine reaalpalk eelmisel aastal ja selle aasta alguses kasvas, on viimastel aastatel oluliselt suurenenud nende majapidamiste osakaal, kes ei suuda säästa ega tule ots otsaga välja, vaid peavad kasutama varasemaid sääste või elama võlgu.

Optimismi majanduse edaspidise käekäigu seisukohalt tõstab investeeringute 11protsendiline kasv. Kuigi majapidamiste eluasemeinvesteeringud vähenesid, mis on kooskõlas väiksemapoolse aktiivsusega kinnisvaraturul, kasvasid jõuliselt ettevõtete investeeringud. Näiteks on ettevõtlusstatistika kohaselt kasvanud töötleva tööstuse ja ehituse põhivarainvesteeringud, mis annab lootust, et ettevõtted näevad kasvuvõimalusi ja valmistuvad tõusuperioodiks.

Euroala majandus on taastumas, millele viitavad ka pehmed indikaatorid – majandusaktiivsuse indeks (PMI) oli maikuus viimase 12 kuu kõrgeim. Kuna ettevõtjad otsivad aktiivselt uusi turge, siis varem või hiljem hakkab see ka siinset majandust läbi järk-järgult taastuvate eksporditellimuste käima tõmbama.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.-12.09.2024 Kinnisvara ABC