Rahandusminister Jürgen Ligi lühikommentaar kolmanda kvartali SKP kohta: „Ametlikud numbrid toetavad meie seniseid hinnanguid ja prognoose. See lubab loota, et praeguseks on alanud väike majanduskasv ja 2025. aastal see kiireneb.“ Pikemalt kommenteerib SKP andmeid fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Eesti majanduse reaalmaht säilitas kolmandas kvartalis teise kvartali taseme, kuigi aastases võrdluses oli majandus veel languses. Keerulises olukorras on tööstus ja ehitus. Majandusarengut pärsivad kõrged intressimäärad, nõrk väliskeskkond ja geopoliitiline ebastabiilsus. Inimesed eelistavad säästmist tarbimisele.
Statistikaameti värsketel andmetel püsis Eesti majanduse reaalmaht kolmandas kvartalis teise kvartali tasemel. Jooksevhinnas majanduskasv kiirenes, mis avaldub positiivselt ka maksulaekumistes. Palgatulu kasvas kõigil tegevusaladel ja ettevõtete kasumid pöördusid taas tõusule. Majanduse reaalmahu vähenemine aastases võrdluses tuleb eelnevad kaks aastat kestnud majanduslangusest, mis loodetavasti on nüüdseks seljatatud.
Kõige keerulisemas olukorras on endiselt töötlev tööstus ja tihedalt paljude tegevusaladega seotud ehitus. Tööstussektoris on töötajate arv vähenenud juba kaks aastat, kuid viimastel kuudel on langus pidurdunud. Tööstuse kasvu piiravad nii nõrgad eksporditurud kui passiivne kohalik ehitussektor, mis kannatab üldise ebakindluse ja laenuraha kõrge hinna tõttu. Ehitussektori käekäik mõjutab majandust laiapõhjaliselt, hõlmates lisaks tööstusele ka veondust ja erinevaid professionaalseid teenuseid. Vaatamata nõrgale väliskeskkonnale on Eesti ettevõtete eksporditulu aasta algusest alates pidevalt suurenenud ja ekspordihinnad kasvanud, mis annab lootust edaspidiseks.
Jaekaubanduse kindlustunne on endiselt madal. See peegeldab nii tarbijate üldist ettevaatlikkust kui Eesti elanike üha suuremat reisimist välismaale. Eestlaste tarbimiskulutused välismaal kasvasid kolmandas kvartalis oluliselt kiiremini kui kulutused kodumaal. See trend ilmselt jätkub, kuna enne viirusekriisi tarbiti välismaal praegusest veelgi suurem osa sissetulekust. Välismaale reisimist soodustab ka kõrge kohalik hinnatase.
Vaatamata viimaste aegade negatiivsetele majandusuudistele on Eesti elanike ostujõud juba alates 2023. aasta suvest pidevalt kasvanud. Kolmandas kvartalis kasvas keskmine palk 8% ja keskmine pension üle 10%, mis 3,2% hinnatõusu taustal tähendab selget ostujõu kasvu. Siiski ei ole inimesed seda võimalust tarbimise suurendamiseks ära kasutanud, vaid on otsustanud rohkem säästa. Endiselt kõrgete intressimäärade tingimustes on see mõistetav valik, mis täidab ka rahapoliitika eesmärki. Edasine intressimäärade langus peaks mõjuma hästi nii kohalikule kaubandus- ja teenindussektorile kui kinnisvara- ja ehitusturule ning sedakaudu majandusele laiemalt.
