Teises kvartalis Eesti majanduse maht eelmise kvartali suhtes enam ei vähenenud, kuigi aastases võrdluses oli langus veel 1%. Eratarbimise languse jätkumine viitab tarbijate ebakindlusele ja kasvanud säästmissoovile. Erinevad märgid annavad lootust majanduse tõusule pöördumiseks aasta teises pooles.
Teises kvartalis püsis Eesti majanduse maht esimese kvartali tasemel. Aastases võrdluses langustempo eelnevate kvartalitega võrreldes aeglustus ja jooksevhindades kasv kiirenes. Pikalt jätkunud suure ebakindluse tõttu on endiselt keerulised ajad eelkõige kaubanduses ja ehituses. Palgatulu kasv on siiski endiselt kiire finantssektoris, tervishoius ja hariduses, kõigis üle 10%. Nendes valdkondades lisandub ka töökohti. Palgatulu vähenes ainukesena ehitussektoris, kuid paljudel töökohtadel võib palgakasv jääda alla inflatsioonile.
Majanduses tervikuna aeglustus palgatulu kasv teises kvartalis 4,5%ni, kuid pensionitulu kasvas 11%. Seega sissetulekud nendest allikatest kasvasid oluliselt kiiremini kui tarbijahinnad (2,7%). Vaatamata sellele eratarbimise langus siiski jätkus. Üheks põhjuseks on ajaloolises võrdluses endiselt väga madal tarbijate kindlustunne, mis teises kvartalis siiski mõnevõrra paranes. Ühtlasi on kõrged hoiuseintressid meelitanud inimesi tarbimise asemel säästma. Lisaks pärsib tarbimiskulutusi ilmselt ettevõtlustulu vähenemine, millest igapäevaselt elatujaid on Eestis palju.
Majanduse kasvule pöördumine toimub eksportiva tööstuse abil. Kevadest alates on konjunktuur kõige selgemalt paranenud just tööstuses, samas kui kaubandus sõltub eelkõige kohaliku tarbija võimalustest ja valikutest. Paranemise märke võib näha ka ettevõtete investeeringutes, mis vaatamata kahanenud kasumitele kasvasid teises kvartalis oluliselt. Eesti eksport teises kvartalis sisuliselt enam ei langenud. Eesti tööstuse väljavaated sõltuvad siiski paljuski meie naabrite arengust, kus võib näha paranemise märke, mis peavad muutuma püsivamaks.
