Statistikaameti andmetel langesid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes veebruari 0,6 protsendilt 1,1 protsendini märtsis. Euroalal kiirenes hindade tõus kõrgematest energiahindadest tulenevalt 1,3 protsendini.
Märtsis olid hinnaarengud sarnased nii Eestis kui euroalal laiemalt, kus hinnatõusu kiirenemist põhjustas energiahindade ligi 4 protsendiline kallinemine. Naftahinnad on taastunud kriisieelsel tasemel, lisaks on mõju avaldamas võrdlusbaas, kuna aasta tagasi hakkas süvenema koroonakriis. Ilma soojenedes on elektri hind börsil talvekuude kõrgtasemelt taandunud, kuid panustab jätkuvalt olulisel määral inflatsiooni: 0,6 protsendipunktise panusega moodustab see poole tarbijahindade tõusust.
Ka teenuste hinnatõus on Eestil sarnane euroalaga võrreldes, ulatudes märtsis 1 protsendini; euroalal oli näitaja 1,3 protsenti. Meil hoiavad seda tagasi märtsi keskpaigas kehtima hakanud piirangud ning sellest tulenevalt mitmete teenuste raskendatud pakkumine. Lisaks kehtestasid kohalikud omavalitsused sarnaselt eelmisele kevadele ajutised meetmed piirangute ajaks, näiteks lasteaiatasu peatamine.
Kinnisvaraturu aktiivsuse ja -hindade tõusu taustal avaldub üürihindade jätkuv paigalseis üüritootluse vähenemises. Reisijaveo teenuste hinnad pöördusid märtsis tõusule, mis on osalt mõjutatud kallinenud sisenditest. Kaupluste sulgemisest tulenevalt on rohkem kannatanud riiete ja jalatsite müük, kus klientide meelitamiseks pakutakse e-kanalite kaudu allahindlusi. Seetõttu on riided ja jalatsid pea 3 protsenti odavamad kui aasta tagasi.
Kuigi toiduhinnad pöördusid välisturgudel tõusule juba eelmise aasta lõpus ning on nüüdseks suurenenud nõudlusest ja tootmispiirangutest tulenevalt viimaste aastate kõrgeimad, ei ole see siinsetesse toiduhindadesse jõudnud. Toit on aastaga kallinenud tagasihoidlikud 0,5 protsenti.
Lähikuudel võib madala võrdlusbaasi ja energiahindade tõusust tulenevalt oodata hinnatõusu kiirenemise jätkumist. Lisaks taandub maikuust välja kütuseaktsiisi langetuse mõju. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad 2021. aastal 2 protsenti. Prognoos eeldab välisturgudel toimunud toidu kallinemise järk-järgulist kandumist ka siinsetesse hindadesse ning viiruse leviku kontrolli alla saades tööstuskaupu ja teenuseid hõlmava baasinflatsiooni kiirenemist aasta teisel poolel.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
