Statistikaameti andmetel langesid hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes pidurdus hinnatõus juuni 2,4 protsendilt juulis 2,1 protsendile. Euroalal aeglustus inflatsioon viimase pooleteist aasta madalaimale tasemele, ulatudes 1,1 protsendini.
Väliskeskkonnas on hinnasurved maailmamajanduse kasvuväljavaadete halvenemise ja kaubanduspingete süvenemise mõjul taandunud. Selle tulemusena on ka naftahinnad aastatagusega võrreldes langenud ning tarbijahindade tõus pidurdunud nii meil kui euroalal laiemalt.
Kui aasta tagasi ulatus energiahindade tõus 13 protsendini, siis nüüd juulis pöördusid 0,6 protsendisesse langusesse. Energiahindade langust soodustas lisaks mootorikütuse odavnemisele ka aastatagune kõrge võrdlusbaas elektri ja ahjukütte puhul.
Kange alkoholi, õlu ja siidri aktsiisimäärade langetamine jõudis juulis osaliselt hindadesse. Alkohoolsed joogid olid selle tulemusena pea 6 protsenti odavamad kui aasta tagasi. Kuna kaupmehed realiseerivad veel kõrgema aktsiisimääraga varutud koguseid, jõuab madalam maksumäär hindadesse järk-järgult lähikuude jooksul.
Toiduhindade tõus on sel aastal kiirenenud, ulatudes 4,4 protsendini juulis. Seda on soosinud mõningane toidu kallinemine välisturgudel ning mullusest kehvast saagikusest tingitud kallim köögivili. Arvestades viimaste kuude kiiret kokkuostuhindade tõusu, võib lähikuudel oodata eelkõige lihatoodete kallinemist.
Lähikuudel jääb inflatsioon energiahindade aastataguse kõrge võrdlusbaasi ja alkoholi odavnemise tõttu tagasihoidlikuks ning võib ajutiselt aeglustuda ka 2 protsendist madalamale.
