Juulis kiirenes hinnatõus majanduse jõulise taastumise ning energiatoodete kallinemise tõttu. Tarbijahindade tõus jääb kiireks ka aasta teises pooles, kõrgaeg jääb arvatavasti sügisesse.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes 1,1 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus juuni 3,8 protsendilt 5 protsendini juulis. Euroalal kiirenes hindade tõus kõrgematest toidu ja energiahindadest tulenevalt 2,2 protsendini.
Viimastel kuudel on hinnatõus Eestis olnud laiapõhjaline. Lisaks tõusvatele energiahindadele on teenuste ja tööstuskaupade hinnatõus kiirenenud. Sealjuures on hakanud jõudsalt taastuma hinnatase ka koroonakriisis rohkem pihta saanud tegevusalades, nagu majutuses ja üüriturul. Lisaks on elavnenud reisimine, mis on kergitanud puhkusepakettide hindu. Peatumine hotellides on küll aastaga neljandiku võrra kallinenud, aga koroonaeelse tasemeni pole hinnad veel jõudnud.
Majandusaktiivsuse suurenemist on soodustanud mais toimunud koroonapiirangute leevenemine, lisaks on vaktsineerimine edenemas ning tagasihoidliku nakatumismäära taustal on inimesed muutunud tarbimiskulutuste tegemisel julgemaks.
Sarnaselt euroalale veab ka Eestis tarbijahindade tõusu energiatoodete kallinemine. Kui euroalal on energiahinnad aastaga tõusnud 14 protsenti, siis meil üle 20 protsendi. Selle erinevuse taga on valdavalt elektri hind, mis on Eestis aastaga tõusnud poole võrra kõrgtasemel Nordpooli börsihinna tõttu. Kallinenud elekter moodustab ligi kolmandiku tarbijahindade 5-protsendisest tõusust.
Toiduainete hindu kergitas juulis aiasaaduste kallinemine. Värske köögivilja hooajaline kallinemine oli tunduvalt suurem kui tavapäraselt. Võimalik, et kuum ja põuane suvi on hakanud saagikust mõjutama.
Kuna majandus on jõuliselt taastumas ja aasta tagasi olid hinnad languses, jääb tarbijahindade tõus kiireks ka aasta teisel poolel. Hinnatõusu kõrgtase jääb arvatavasti sügisesse.
