Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes pidurdus hinnatõus jaanuari 3,5 protsendilt veebruaris 3,1 protsendini. Euroalas aeglustus inflatsioon töötlemata toidu odavnemise mõjul 1,2 protsendini.
Kui mullu sügisel oli tarbijahindade tõus viimaste aastate kiireim (4,2 protsenti), siis viimastel kuudel on hinnatõus peamiselt toiduainete hinnatõusu pidurdumise ning mõnevõrra ka tagasihoidlikuma teenuste kallinemise mõjul aeglustunud.
Võrreldes möödunud aastaga on toit välisturgudel odavnenud, soodustades ka meil toiduhindade tõusu pidurdumist. Kuigi osa toiduainete kokkuostuhinnad on langenud, pole selle mõju veel jaehindadesse jõudnud. Samas on euroala toiduhinnad järginud kiiremini välisturgudel toimunud korrektsiooni.
Veebruaris jõustusid uued alkoholi aktsiisimäärad, mis lahja alkoholi osas lisati suuremalt jaolt ka jaehindadesse. Külmast ilmast tingitult tõusis elektri börsihind kolme ja poole aasta kõrgeimale tasemele, kergitades elektri- ning ka osa majapidamiste küttearveid.
Teenuste hinnatõus on viimastel kuudel olnud tagasihoidlik, 2 protsendi juures, mida pidurdab transpordi- ja sideteenuste ning hariduse odavnemine. Samas kõrge majanduskonjunktuur ning hoogsa palgakasvu jätkumine survestab teiste teenuste hindu.
Inflatsioon peaks alanema alla 3 protsendi aasta teisel poolel, kui võrdlusest hindade aastataguse tasemega langeb välja mullusuvine lahja alkoholi aktsiisimäära tõus ning välistegurite mõju järk-järgult väheneb. Rahandusministeerium avaldab uue majandusprognoosi aprillis.
