Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus augusti 3,9 protsendilt septembris 3,7 protsendini. Euroalas püsis hinnatõus esialgsetel andmetel 1,5 protsendil.
Kolmandas kvartalis inflatsioon kiirenes tõusnud teenuste ja energiahindade ning täiendavate maksumeetmete tulemusena. Suuremal määral on sel aastal inflatsiooni põhjustanud toiduained, kus hinnatõus on laiapõhjaline, kõikudes viimastel kuudel 6 protsendi juures. Suuremal määral on tõusnud õli-, piima- ja kalatoodete hinnad. Arengud on kooskõlas toiduhindade arengutega välisturgudel, kus hinnad on kahe ja poole aasta kõrgeimad. Mõnevõrra on suurendanud meil hinnatõusu ka siseturu jõudsam käekäik.
Nafta hind tõusis septembri lõpus aasta kõrgeimale tasemele ning on sellega mõnevõrra kergitanud mootorikütuse hindu. Lisaks on energiahindu mõjutanud viimaste kuude elektri kõrge hinnatase elektribörsil.
Teenuste hinnatõus on tänavu kiirenenud suurenenud majandusaktiivsuse, toorainete kallinemise ülekandumise ning ka elavnenud turismi tõttu. Septembris olid teenused 3,5 protsenti kallimad kui aasta tagasi.
Septembri inflatsioon on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga, mille kohaselt tõusevad hinnad sel aastal 3,4 protsenti. Hinnatõusu mõningat aeglustumist võib oodata alates detsembrist, kui hakkab välja taanduma aastatagune toorainete hinnatõus.
