Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 2,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 21,9 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 8,6 protsendini.
Tarbijahindade tõusu kiirenemine on jätkumas nii Eestis kui euroalal laiemalt, sealjuures on juba pooltel euroala riikidel inflatsioon kahekohaline. Hindade tõusu veab jätkuvalt toidu ja energia kiire kallinemine. Samas on hinnasurved euroalal vähehaaval muutunud laiapõhjalisemaks, avaldudes lisaks globaalsetest tarneprobleemidest mõjutatud tööstuskaupade kallinemisele ka teenuste hindades. Oma osa on siin koroonapiirangute leevendamisel ning sel kevadel-suvel toimunud reisimise kiirel taastumisel.
Viimastel kuudel on Eesti hinnatõus olnud euroala kiireim eelkõige energia tõttu. Elekter ja gaas on meil konkurentsitult enim kallinenud. Kui euroalas ulatus elektrit, gaasi, mootorikütuseid ja toasooja kajastav energia hinnatõus juunis 42 protsendini, siis Eestis 88 protsendini. Kui võtta arvesse ka praeguseid energiakandjate tulevikutehingute hindu eesootavaks kütteperioodiks, siis näeme elektri ja gaasi puhul ilmselt kõrgemaid hinnatasemeid võrreldes mulluse detsembriga kui meid tabas elektridefitsiit. Kui otsida positiivsemaid sõnumeid, siis võib juulis oodata mootorikütuse odavnemist juuni kõrgtasemelt. Nafta on maailmamajanduse jahtumise kartuses juuli alguses tuntavalt odavnenud ning see kandub lähiajal ka kütuse jaehindadesse.
Euroala keskmisest on Eestis tunduvalt kiirem ka teenuste ja tööstuskaupade hinnatõus. Kui turismiga seotud teenuste kallinemine on laias laastus võrreldav euroalaga, siis enim eristume üüriteenuse osas. Kui euroalal jääb see näitaja alla 2 protsendi, siis Eestis on üürihinnad aastaga tõusnud 30 protsenti. Ühelt poolt viitab see Eesti majanduse heale käekäigule ning tugevale nõudlusele kinnisvara järele, mis ka üüriturule kandus. Teise tegurina kaasnes kevadel sõjapõgenikega suur vajadus üüripindade järele.
Riskid Euroopa gaasitarnete jätkumise osas on turgudel viimastel nädalatel suurenenud, mis on ka energiakandjate tulevikutehingutes kajastuma hakanud. See tähendab, et energia on oluliseks tarbijahindade mõjutajaks ka aasta teisel poolel ning hinnatõusu pidurdumist lähikuudel ei ole ilmselt oodata.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
