Riigihalduse minister Riina Solman allkirjastas määruse, millega antakse 2023. aasta esimeses pooles Ida-Virumaa kohalikele omavalitsusele toetust tühjenevate korterelamute probleemiga tegelemiseks.
Ida-Virumaal paikneb korterelamute netopindala poolest suurim osa korterelamuid pärast Harjumaad. Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul ei ole kortermajade tühjenemise probleem kellelegi täna uudiseks. „Kortermajad tühjenevad kõikjal, kuid enim Ida-Virumaal. Seda näitab omanikelt nii piirkonna omavalitsustele kui riigile loovutatud korterite arv,“ rääkis minister.
Elamumajanduse korraldamine on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne. „Ida-Viru omavalitsused on täna hädas, kuna tühjenevates majades korterite omandamine, inimeste abistamine teise elamispinna leidmisel, asjaajamine, õigustoimingud ja hoonete lammutamine on kokku märkimisväärne ressursi- ja rahakulu,“ tõi Solman välja. Kohalikele omavalitsustele üle Eesti, sh Ida-Virumaal on seni olnud kättesaadav toetusmeede, mille abil saavad omavalitsused lammutada endale kuuluva kasutuseta hoone. Korterelamute puhul, mille põhiprobleemistik seisneb omanike paljususes, kellest suurem osa ei ole hoone väärtusetuse tõttu olnud hoone haldamisest huvitatud, ei ole aga see meede olnud sobiv. Loodav toetusskeem koos näidisprojektide varal testitud lahenduste ja juhendmaterjalidega täidab selle lünga ja võimaldab omavalitsustel tühjenevate või tühjade ja ohtlike majadega ka tulemuslikult tegeleda.
Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkoki sõnul näitavad Ida-Viru pilootprojektid, koostatud õigusanalüüs ja tühjenemismustrite uuringud, et probleemi sisuline lahendamine on kõige otstarbekam just omavalitsustasandil, kel on info oma kortermajade kohta, arvestades sealjuures arenguplaane, planeeringuid ja võrkudega ühendatust. Samuti on tühjenevate korterelamute ümberkorraldamise käigus kerkinud sotsiaalsete probleemide lahendamine kohalike omavalitsuste pädevuses. „Eelkõige puudutab meede maju, mis on ka tegelikult lootusetus seisus ja omanikele, kes on sisuliselt kinnisvaralõksus, koormaks. Suurim eesmärk on parandada maakonna elukeskkonna kvaliteeti ja elanikkonna elutingimusi ning tõsta elukondliku kinnisvara väärtust. Samuti vähendades riigi ja omavalitsuse koostöös väheväärtuslike ja alakasutatud ning perspektiivitute korterelamute hulka,“ selgitas Ristkok.
Toetusmeetme eelarve on orienteeruvalt 1 miljon eurot aastas ja seda rahastatakse Ida-Virumaa programmi vahenditest. Toetuse suurus saab olla kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. Toetatakse sisuliselt kõiki tegevusi, mis on otseselt protsessiga seotud ning lõppevad korterelamu tervikuna omavalitsusele omandamisega, ühistu lõpetamisega ning hoone lammutamisega.
Toetuse andmist omavalitsustele hakkab korraldama Riigi Tugiteenuste Keskus. Omavalitsused peavad toetuse saamiseks välja töötama vastava korra, kuna omanikega suhtluse, lammutamisele minevate korterite omandamise, elanike ümberkolimise ja lammutamise korraldavad nemad.
Taustaks:
Ida-Virumaad eristab ülejäänud Eestist Nõukogude Liitu kuulumise ajal Eesti vajadust ületava põlevkivitööstuse laiendamine, millega kaasnes tänast rahvastikku arvestades selgelt üledimensioneeritud elamuehitus. See on juba eelnevatel kümnenditel kaasa toonud tühjenevate korterelamute probleemi. Samuti on piirkonna elanikkonna kahanemise tempo suurim, muutes koosmõjus tühjenevate korterelamute probleemi eriti teravaks.
Täielikult või suures osas kasutamisest loobutud kortermajad rikuvad linnapilti, on ohtlikud ning nende hooldamise ja ohutustamisega kaasnevad kohustused omanikele on suuremad kui vara väärtus.
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia näitab, et Eestis võib üldse aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300 korterelamut, mis on 23% kõikidest meie korterelamutest. Isegi olukorras, kus rahvastikutrendid pöörduksid ja nõudlus eluasemetele suureneb, võib eeldada, et eluasemeks valitaks paremas korras korterelamud või üksikelamud. Seetõttu ei ole juba suures osas kasutusest väljas ja kehvas seisus korterelamute eemaldamisele kinnisvaraturult sisulist alternatiivi. Täna on rahvastikutrendid suurtest keskustest väljas negatiivsed ja kinnisvarafond paljudel juhtudel üledimensioneeritud, mis tähendab, et kahanemisega kohanemine paralleelselt piirkondlike keskuste tugevdamisega nii elamuvaldkonnas kui pakutava teenusvõrgustiku osas on omavalitsustele koostöös keskvalitsusega kestvaks väljakutseks.
