Statistikaameti andmetel tõusid hinnad oktoobris eelmise kuuga 0,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnakasv 4,1 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 2 protsendini toidu kallinemise ja energia hinnalanguse pidurdumise mõjul.
Inflatsiooni kiirenemine üle 4 protsendi oli tingitud nii välisteguritest, koolivaheaja mõjust kui ka administratiivsest hinnamuutusest. Väliskeskkonnast tulenevatest teguritest andis tooni gaasi mõningane kallinemine ning ka tõusnud jookide ja aiasaaduste hinnad. Kuigi kuises võrdluses jäid toidu hinnad teiste toidukaupade allahindluste tõttu muutumatuks, on need madala võrdlusbaasi tõttu 5,8 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Arvestades majanduse avatust ja siinseid paindlikumaid hinnalepinguid, on toidu hinnad kõikuvamad euroalaga võrreldes.
Vaatamata Lähis-Ida pingete süvenemisele on nafta hinnad viimastel kuudel püsinud madalana ning hoidnud ka meil mootorikütuse hindu all. Eelkõige odavnenud mootorikütuste mõjul on energia hinnad aastaga langenud pea 6 protsenti. Kahekohalist hinnalangust võib täheldada ka küttepuude osas. Vaatamata võrgutasude tõusule on elektri hinnad kodutarbijatel aastaga mõnevõrra langenud.
Tulenevalt lennukipiletitega seotud ühekordsest nihkest kiirenes tööstuskaupu ja teenuseid kajastav alusinflatsioon oktoobris 6 protsendi juurde. Pea kaks kolmandikku kuisest 0,6 protsendisest tarbijahindade tõusust moodustas koolivaheajaga seotud lennukipiletite kallinemine. Kui kevadel-suvel olid majutuse hinnad languses, siis viimastel kuudel on need tõusule pöördunud, viidates sektori järk-järgulisele taastumisele. Tööstuskaupadest võib täheldada riiete ja jalatsite mõningast odavnemist, mida on arvatavasti mõjutanud müügimahtude langus, keskmisest soojemad sügisilmad ning sellest tulenevad allahindlused.
Aasta viimastel kuudel peaks inflatsioon jääma oktoobri näitajaga võrreldavaks. USA presidendivalimised tõid kaasa euro odavnemise dollari suhtes viimaste kuude madalaimale tasemele, mis võib kütusehindu kergitada.
