Augustis jätkus kogu käesolevat aastat iseloomustanud inflatsiooni aeglustumistrend ning üle pika aja kujunes Eesti inflatsioon madalamaks kui euroalal keskmiselt. Seda võib seletada eelkõige aastataguse kõrge võrdlusbaasiga, kuna inflatsioon tipnes mullu augustis 25 protsendi juures.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis eelmise kuuga 0,5 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus juuli 6,4 protsendilt augustis 4,6 protsendini. Euroalal ulatus hindade tõus esialgsel hinnangul 5,3 protsendini.
Energiahindade langus süvenes ning toidu hinnatõusu pidurdumine jätkus. Energia oli augustis 14 protsenti odavam kui aasta tagasi, sealjuures pöördus ka elektri hind langusesse. Kuises võrdluses odavnes toit teist kuud järjest, sellesse panustasid augustis suuremal määral aiasaadused. Toidutootjad ja jaeketid on aasta esimesel poolel kasumimarginaalid taastanud, mis võimaldab nüüd alanenud sisendhindade arvelt allahindlusi teha.
Baasinflatsioon, millest on kõikuvamate hindadega energia ja toit välja arvatud, aeglustus augustis 7,1 protsendini. Kui mitmete teenuste hinnatõus on nõrgast majanduskonjunktuurist tulenevalt selgelt pidurdunud ning kohati ka langenud (nt üürihinnad), siis vaba aja ja reisimisega seotud teenuste osas püsib suhteliselt kiirena, jäädes 10–12 protsendi vahele.
Praegusest kõrgest võrdlusbaasist ja energiahindade edasistest arengutest lähtuvalt jääb käesoleva aasta inflatsioonitempo madaltase suve lõppu – sügise algusesse. Järgmisel aastal jätkub hinnasurve taandumine, aga eelarvepositsiooni parandamiseks rakendatud maksumeetmete mõjul saab see olema tagasihoidlik. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt pidurdub tarbijahindade tõus tänavuselt 9,6 protsendilt 2024. aastal 4,6 protsendini. Ilma lisandunud meetmeteta jääks järgmise aasta hinnatõus 3 protsendi juurde.
