Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga 0,3 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnakasv 3,4 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 2,6 protsendini.
Aasta esimest poolt iseloomustanud inflatsiooni aeglustumise trend on nüüdseks läbi saanud. Inflatsiooni 2,5 protsendine madaltase jäi juunikuusse. Ettevaates võib oodata tarbijahindade tõusu kiirenemist tulenevalt osade toidutoormete kallinemisest välisturgudel ning oodatava majanduse elavnemisega kaasneva mõjuga. Aasta lõpupoole ulatub aastane inflatsioon üle 4 protsendi.
Juulis toimus mitmeid hinnatõuse, millest suurema mõjuga oli kõrgematest Euroopa turuhindadest tulenevalt gaasi kallinemine, sisendhindadest mõjutatud veehindade tõus Tallinnas ja välisteguritest tulenev mittealkohoolsete jookide kallinemine. Näiteks mahlad kallinesid kuuga koguni neljandiku võrra. Lisaks taandus välja aastatagune hooldereformi mõju.
Vaatamata jookide märkimisväärsele kallinemisele piirasid toiduainete hinnatõusu jaekettide laialdased sooduskampaaniad ning aiasaaduste odavnemine, mis olid mullu kehva saagikuse tõttu kõrgtasemel.
Teenuste hinnatõus kiirenes juulis 8 protsendi lähedale, mis on pea kaks korda kõrgem euroalaga võrdluses (4,0 protsenti). Valdavalt on hinnatõusu vedanud tervishoiu-, side- ja vaba aja teenused, millele juulis lisandusid eluasemeteenused seoses vee kallinemisega. Laias laastus on teenuste kiire hinnatõusu taga tõusnud sisendhinnad, jätkuvad palgasurved, aga ka tugev nõudlus mõnede teenuste osas ning teatud määral ka aasta alguse maksumeetmete mõju.
Tööstuskaupade osas võib välja tuua riiete ja jalatsite viimaste aastate suurimad allahindlused (kahe kuuga -9 protsenti), millele viitavad ka jaekaubanduse andmed seoses garderoobikaupade kesise müügiga.
Rahandusministeerium avaldab suvise majandusprognoosi 27 augustil.
