Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga 0,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus mai 11,3 protsendilt juunis 9,2 protsendini. Euroalal aeglustus hindade tõus esialgsel hinnangul 5,5 protsendini. Kuigi teenuste hinnad tegid euroalal uue tipu, kompenseeris selle mõju energia odavnemine.
Juunis aeglustus aastane inflatsioon ühekohaliseks, mis on viimase pooleteist aasta madalaim. See on toimunud suuresti energiahindade langusesse pöördumise tulemusena. Kuna energiahindade tipp jäi möödunud aasta augustisse-septembrisse, siis lähikuudel peaks lisaks gaasile ja kütusele ka elektri hind langusesse pöörduma.
Kuigi kuises võrdluses oli hindade tõus juunis suhteliselt kiire, on see olulisel määral seletatav hooajaliste teguritega nagu reisimis- ja puhkuste perioodi algusega kaasnev majutuse, puhkusepakettide ja lennukipiletite kallinemine. Paraku on toiduainete kallinemine jätkumas, kuuga lisandus 1,3 protsenti. Sellest küll pea poole moodustasid hooajalistel põhjustel kallinenud aiasaadused. Samas tuleb tõdeda, et toidu hinnatõusuga oleme euroala eesotsas, jäädes alla vaid Slovakkiale. Ehk välisturgudel toimunud toidutoorme odavnemisele ja kulusurve leevenemisele on siinsed kaupmehed reageerinud aeglasemalt.
Ühekohaliseks alanenud inflatsiooni tulemusena on tarbijate ostujõu langus peale pooleteist aastast pausi ilmselt läbi saanud. Arvestades, et inflatsioon taandub aasta teises pooles 5 protsendi lähedale, siis on reaalpalk taas kasvule pöördumas ning ühes sellega võimaldades ka tarbimiskulutuste järk-järgulist taastumist. Inflatsiooni edasist aeglustumist soosib tugevnev võrdlusbaas ning energia ja osade kaupade mõningane odavnemine.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
