Statistikaameti andmetel tõusid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 23,7 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 10 protsendini.
Esmakordselt sel aastal võis täheldada aastase inflatsiooni pidurdumist. Arvestades, et oktoobrist lisanduvad kõrgete energiahindade kompenseerimise meetmed koos elektri universaalteenusega, siis ka järgnevatel kuudel võib oodata madalamat inflatsiooninäitu. Seega saab öelda, et inflatsiooni kõrgtase jäi augustisse.
Kuigi nii toidu, tööstuskaupade ja ka mitmete teenuste kallinemine jätkus, võimaldas elektri börsihinna pea 40 protsendiline langus augusti tipust inflatsioonil pidurduda. Ka gaasi börsihinnad Euroopas on alanenud, mis omakorda tähendab, et sügisene suuremahuline gaasihindade tõus siinsetele kodutarbijatele ei pruugi plaanitud ulatuses toimuda. Lisaks on maailmamajanduse kasvuväljavaadete halvenemise tõttu naftahinnad kolmandat kuud languses, seda võib täheldada ka tanklate jaehindades.
Valitsus otsustas kõrgete energiahindade leevendamiseks kompenseerida kodutarbijatele elektri, gaasi ja kaugkütte kallinemist alanud kütteperioodil. Sellele lisandub ka elektri universaalteenus. Nimetatud meetmed aitavad vähendada Euroopa energiakriisi mõjusid ning läbi nö. hinnalae kehtestamise piirata kõrget inflatsiooni.
Kuigi toidu hinnad on välisturgudel viimastel kuudel langenud, kergitab toidu jaehindu kulusurvete püsimine toiduainete tootmisel. Toit on aastaga kallinenud neljandiku võrra, hinnatõus on laiapõhjaline ja ka teenused on kallinenud pea 13 protsenti. Teenuste osas hakkavad suuremate hinnamuutustega silma pangateenused, mille hindu on vaatamata pangandussektori kõrgele kasumlikkusele viimastel kuudel tõstetud rohkem kui 20 protsendi võrra.
Aasta lõpus on oodata inflatsiooni pidurdumist alla 20 protsendi arvestades nii energialeevendusmeetmeid kui aastataguse võrdlusbaasi mõjusid.
