Statistikaameti andmetel langesid hinnad novembris eelmise kuuga 0,4 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnakasv 3,7 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 2,3 protsendini energia hinnalanguse pidurdumise mõjul.
Novembris põhjustas hindade kuist langust koolivaheaja mõjude taandumine, mõningad sesoonsed hinnamuutused ja energia odavnemine.
Nafta hinnad maailmaturul on sel sügisel vaatamata geopoliitilistele pingetele Lähis-Idas olnud madalal tasemel ning on võimaldanud ka siinsel turul hoida kütusehindu soodsana. Viimati olid kütusehinnad praegusel tasemel 2022. aasta alguses. Keskmisest soojemate ilmade mõjul oli elektri börsihind novembris poole aasta madalaim. Aastaga on elekter kodutarbijatel odavnenud pea 5 protsenti.
Tööstuskaupu ja teenuste hindu kajastav alusinflatsioon alanes pärast ühekordse (koolivaheaja) mõju taandumist 5 protsendini, mis on ühtlasi võrreldav selle aasta keskmise alusinflatsiooniga. Kui vaadata kogu aastat, siis tööstuskaupade hinnatõus on tänavu pidurdunud, samas teenustel kiirenenud. Teenuste hinnatõusu veavad eluasemega seotud teenused, transport, side ja tervishoid, kus aastane hinnatõus ulatub veidi üle 10 protsendi. Põhjuseid võib seostada eelkõige tõusnud sisendhindade, jätkuva palgasurve, aga ka paranenud majanduskonjunktuuriga osade teenuste osas.
Toit ja joogid on aastaga kallinenud 5,4 protsenti ning tooni annab imporditavate toidukaupade tõusnud hinnatase. Erinevate toorainete, nagu mahlade, kohvi ja kakao hinnad on välisturgudel märgatavalt tõusnud ning kandunud siinsetesse hindadesse mõnevõrra kiiremini ja suuremas ulatuses kui euroalal.
