Statistikaameti andmetel langesid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus tarbijahinnaindeksi tõus 1,6 protsendile. Energia ja toidu kallinemise tõttu kiirenes inflatsioon euroalal 1,4 protsendini.
Möödunud aasta sügisel, eelkõige väliskeskkonna nõrkuse tõttu, langes inflatsioon Eestis alla 2 protsendi ja on sarnasel madalal tasemel olnud ka järgnevatel kuudel. Seda on soosinud erinevate tegurite kokkulangemine. Kui detsembris lisandus vee hinna odavnemine Tallinnas, siis aasta alguses kandusid suuremal määral tarbijahindadesse sooja talve mõjud.
Keskmisest kõrgem temperatuur Eestis ja Põhjamaades on põhjustanud elektri börsihinna olulise languse, mille tulemusena oli elekter majapidamistel ligi 18 protsenti odavam kui aasta tagasi. Lisaks olid riiete hooajalised allahindlused viimaste aastate suurimad, kus samuti oma osa ilmastikuoludel. Arvestades juurde ka mullu suvel toimunud alkoholi aktsiisimäära langetuse, oli erinevus euroala inflatsiooniga jaanuaris marginaalne.
Mõnevõrra paremini iseloomustavad sisemajanduse hetkeolukorda ja tarbijate käitumist teenuste hinnaarengud, mille kasv kiirenes jaanuaris 5 protsendini. Pingeline tööturg ja sellega kaasnev kiire palgakasv ning tarbijate kõrge kindlustunne avaldavad jätkuvalt mõju. Keskmisest enam on kallinenud vaba aja ja eluasemeteenused, kus aastane hinnatõus on 6 protsendi juures.
Aasta alguse inflatsioon oli oodatust madalam, kuid nende tegurite mõju jääb ajutiseks. Lisaks on viimastel nädalatel nafta hind koroonaviiruse mõjul kiirelt langenud, mille mõju pole veel siinsetesse mootorikütuse hindadesse jõudnud.
