Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga 1,5 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 3,9 protsenti. Euroalal kiirenes hinnakasv 2,5 protsendini, peamiselt energiahindade kallinemise tõttu, mis on viimase poole aasta kiireim tõus.
Aastane hinnatõus aeglustus enamikes kaubagruppides, kuna aastatagune käibemaksumäära tõus ei mõjuta enam inflatsiooniarvestust. Tavapäraselt ajastavad ettevõtjad hinnamuutusi aasta algusesse, mida oli ka seekord näha toidu, jookide, vaba aja teenuste ja üürihindade puhul. Hinnamuutusi mõjutasid peamiselt sisseostuhindade kallinemine, palgakasv ja suurenenud nõudlus. Üüriturul kiirenes hinnatõus jaanuaris suurenenud nõudluse tõttu 7 protsendini. Maailmaturu hinnakasv kajastus ka mittealkohoolsete jookide, näiteks kohvi ja mahlade hindades, mis on nüüd ligi viiendiku võrra kõrgemad kui aasta tagasi. Samuti on hakanud kõrgem hinnatase välisturgudel mõjutama ka piimatoodete hindu.
Soodsa elektri börsihinna tõttu jäi energiakandjate üldine hinnatase aasta alguses madalamaks, kuigi gaasi hind tõusis ja mootorikütuse odavnemine lõppes. Keskmisest soojem jaanuar tõi kaasa neljandiku võrra madalama börsihinna, samuti vähenes taastuvenergiatasu. Selle tulemusena oli elektri hind jaanuaris 12 protsenti madalam kui aasta varem. Samal ajal on gaasi hulgihinnad Euroopas tõusmas, jõudes kahe aasta kõrgeimale tasemele, mis toob kaasa kõrgemad jaehinnad.
Teenuste hinnatõusu mõjutas jaanuarist kehtima hakanud mootorsõiduki registreerimistasu, mille mõju tarbijahinnaindeksile ulatus hinnanguliselt 1,2 protsendipunktini, olles kooskõlas mullusuvise prognoosiga. Kuna auto ost puudutab vaid väikest osa elanikkonnast, oleks ilma selle mõjuta aastane inflatsioon olnud 2,7 protsenti. Samuti kallinesid mõnevõrra meelelahutus- ja tervishoiuteenused.
Selle aasta inflatsioon võib kujuneda eelmise aastaga võrreldes veidi kiiremaks, kuna hinnatõusu tingivad kõrgemad sisendhinnad, oodatav majandusaktiivsuse kasv ja maksumeetmete mõju.
