Energiahindade šokk ja majanduse jõuline taastumine on põhjustamas kiiret hinnatõusu üle Euroopa. Nii Eestis kui euroalal kiirenes inflatsioon tasemele, mida võis viimati täheldada 2008. aastal.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 1,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 6,6 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus kallineva energia ja teenuste tõttu 3,4 protsendini.
Rohkem kui poole septembri inflatsioonist põhjustasid energiatooted. Mitmete tegurite koosmõjul on elektri ja gaasi hinnad Euroopas hüppeliselt tõusnud. Kõigepealt on ilmastikuolud tänavusel aastal olnud ebasoodsad ning ei ole soosinud taastuvenergia tootmist. Teiseks on pandeemiast taastumine toimunud jõulisemalt, mistõttu nõudlus ületab pakkumist ning lisamahtu ei ole õnnestunud ka väljastpoolt importida.
Oma osa on ka EL-i kliimapoliitikal, mille tulemusena on saastekvoodi hinnad viimastel kuudel jõuliselt kerkinud, muutes seeläbi Eestile olulise põlevkivielektri kalliks. Siinkohal tuleb ka arvestada, et roheenergiale suurem panustamine tähendab seda, et üha enam hakkab börsihind sõltuma ilmastikuoludest ning põhjustab seeläbi suuremaid hinnakõikumisi. Eelmainitud põhjustena on meil kodudesse jõudnud elekter aastaga kallinenud 75 protsenti. Ka gaasihinnad on kodutarbijatel tõusma hakanud, olles 28 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Kõrgematest naftahindadest põhjustatud kütuse kallinemine kandub tarbijahindadesse oktoobris.
Vaadates kaubagruppe laiemalt, võib täheldada hinnatõusu muutumist laiapõhjalisemaks. Lisaks on tarneraskuste ja materjalipuuduse tõttu tööstuskaupade hinnad kerkimas. Septembris kiirenes televiisorite ja kasutatud autode hinnatõus 14 protsendini. Uute autode puuduse ja tarneaegade pikenemise tõttu eelistatakse vähekasutatuid, avaldudes seeläbi ka hindades.
Arvestades kolmandiku võrra tõusnud toidu maailmaturuhindu ja sisendite kallinemist, on toiduhindade tõus siinsel turul pigem tagasihoidlik, ulatudes septembris 3,3 protsendini. Valdava osa sellest moodustab aiasaaduste kallinemine, mida võib seostada vähenenud saagikusega.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu 3,8 protsenti. Samas tuleb arvestada, et prognoosiks vajalikud sisendid nafta ja elektri tulevikutehingute osas fikseeriti augustis, kui hinnatase ja lähikuude väljavaade oli praegusest madalam. Järgnevate kuude inflatsioon sõltub paljuski energiahindade edasisest käekäigust. Hinnatõusu kõrgtase jääb eeldatavalt neljandasse kvartalisse.
