Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris eelmise kuuga 1,4 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 5,3 protsenti. Euroalal ulatus esialgsel hinnangul veebruari aastane hinnakasv 2,4 protsendini. Kui möödunud aasta teisel poolel püsis teenuste hinnatõus euroalal üsna kõrge 4 protsendi juures, siis aasta algus on hakanud näitama aeglustumise märke. Märtsi alguses alanenud energiahinnad viitavad sellele, et aastane THI võib märtsis aeglustuda 4% lähedale.
Arvestades, et nafta ja gaasi hinnad on geopoliitiliste sündmuste tõttu viimastel nädalatel alanenud, hakkab see hinnatõusu piirama. Kevade lähenedes väheneb elektri tarbimine ning taastuvelektri toodang kasvab, mis soodustab börsielektri hinna alanemist ja toetab inflatsiooni aeglustumist. Aasta esimese poole inflatsiooni kõrgtase jääb veebruarikuusse ning märtsis-aprillis võib taanduda 4 protsendi lähedale.
Hinnaarengute peamiseks mõjutajaks oli kallis elekter ja toidu jätkuv kallinemine. Tagasihoidliku tuuletoodangu, talviselt kõrge tarbimise ja elektrituru sünkroniseerimise koosmõjul oli elektri börsihind Balti riikides veebruaris Nordpooli piirkonna (Põhjamaad, Baltikum ja Kesk-Euroopa) kõrgeim. See oli ka veebruari inflatsiooni kiirenemise peamine põhjus. Elekter on aastases võrdluses kallinenud pea viiendiku. Kuna elekter on oluline sisendkulu energiamahukatel tegevusaladel, võivad analoogsed hinnašokid avaldada kaudset mõju ka teiste kaupade ja teenuste hindadele. Mõningast leevendust pakkusid mootorikütuse ja ahjukütte hinnad, mis olid aastases võrdluses kerges languses.
Toidu hinnad on mõjutatud sisseostetavate toorainete kallinemisest. Toidu impordihinnad on aastaga tõusnud pea kümnendiku võrra, mis on kandumas siinsetesse letihindadesse. Veebruaris jätkus jookide (kohv ja mahlad) ja ka piimatoodete hinnatõus. Samas on aasta alguses osade toidutoormete hinnad langusesse pöördunud, mistõttu võivad lähikuudel toiduhinnad meil stabiliseeruda. Teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastav alusinflatsioon on kõikunud 5 protsendi juures.
