Kolmandas kvartalis panustasid aastasesse kasvu enim tegevusalad, kus langus oli eelmisel aastal suurem. Majanduse struktuuri muutus jätkub: info-side ja tervishoiu osakaal kasvab. Tarbijate kindlustunne on taastunud ja vabanenud pensioniraha on tarbitud kiires tempos. Kiirenenud hinnatõus pidurdas siiski majanduse reaalkasvu, mis aeglustus 8,6 protsendini.
Alates teisest kvartalist on Eesti SKP kasvu andnud jõulise panuse taas ettevõtlussektor. Valitsussektori tegevusalade panus, mis esimesel poolaastal oli oluline, on selgelt vähenenud. Pärast aastatagust järsku langust toetasid kolmandas kvartalis majanduskasvu jõuliselt ehitus ja kinnisvarasektor, mis aasta tagasi kogesid kasumite vähenemist. See näitab, et viirusekriis ei ole kahandanud elanike ja ettevõtete kindlustunnet tuleviku ees ja investeerimisjulgust ning finantsvahendeid jätkub. Oluliselt jääb oma kriisieelsele tasemel alla majutuse-toitlustuse lisandväärtus, selle sektori taastumine sõltub eelkõige viirusega seotud ohtude taandumisest.
Käesolev kriis on võimendanud pikaajalist trendi Eesti majanduse struktuuris. Juba enne viirusekriisi algust olid info-side ja tervishoid pikemaajalises võrdluses oma osakaalu majanduses kõige rohkem kasvatanud ja võib arvata, et see trend jätkub. Nõudlus nende teenuste järele kasvab nii tehnoloogia arengu kui elatustaseme tõusuga. Haritud spetsialiste sinna kiiresti juurde leida ei ole lihtne ja nii on palgafond mõlemas valdkonnas kriisieelse tasemega võrreldes kolmandiku võrra suurem, samas kui majanduses tervikuna on palgafond kahe aastaga kasvanud veidi üle kümnendiku.
Kiire palgatulu kasv ja tarbijakindluse paranemine avaldub kiires eratarbimise kasvus. Elanike tarbimiskulutuste kasv ületas teises ja kolmandas kvartalis oluliselt palgatulu kasvu. Üheks põhjuseks on vastupidine olukord eelmisel aastal, kui tarbimisvõimalused olid piiratud ja eratarbimiskulutuste vähenemine ületas ajutist palgatulu langust oluliselt. Teiseks põhjuseks aga on teise pensionisamba rahade vabanemine septembri algul. See raha jõudis poodidesse kiiremini kui prognoosid eeldasid. Pensioniraha aktiivne tarbimine juba sügisel suurendab selle aasta maksulaekumisi järgmise aasta arvelt.
Eesti kolmanda kvartali SKP aastane kasv jooksevhinnas (15,9%) oli sarnane teise kvartaliga (17,1%), kuigi võrdlusbaas oli juba oluliselt tugevam. Järsult kiirenenud hinnatõus aeglustas aga reaalkasvu tempot oluliselt. Kiire hinnatõusu jätkumine pidurdab siiski majanduskasvu ka järgmistes kvartalites.
