Rahandusministeerium avaldas neljapäeval kevadise majandusprognoosi, mille järgi võib Eesti reaalmajandus tänavu veidi kahaneda. Väljavaateid halvendab oluliselt Venemaa sissetung Ukrainasse. Järgmisel aastal on oodata kasvu taastumist.
“Väga kiiresti muutuvates oludes koostatud prognoosi ülesanne on sisuliselt anda eelhoiatus selle kohta, mis võib ees oodata juhul, kui realiseeruvad sõja mõjudena Eestisse jõudvad negatiivsed eeldused,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Enne Venemaa alustatud sõda Ukrainas oli Eesti majanduse seis hea ning väljavaated optimistlikud. Viirusekriisist tulime välja edukalt – viimase kahe aasta keskmine majanduskasv oli sisuliselt Euroopa Liidu kiireim. Venemaa sõjategevus Ukrainas ja energiahindade ülikiire tõus on aga reaalkasvu väljavaateid vähendanud.“
Viimatises, septembris avaldatud suvises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvuks 2022. aastal 4 protsenti. Värskes kevadises majandusprognoosis on vastav hinnang reaalkasvu ootusele -1 protsent ehk reaalne SKP võib tänavu veidi väheneda.
Suurim mõjutaja on Venemaa agressioon Ukrainas ning selle järelmid: prognoosi eelduste järgi kujuneb 2022. aasta SKP kokku 4 protsendipunkti võrra madalamaks võrreldes sõja mittepuhkemise stsenaariumiga. Lisandväärtuse loomist takistavad nii ekspordi- kui impordipiirangud, samuti väiksem tarbimis- ja investeerimisjulgus, toormehindade tõus ja ebakindluse suurenemine. Langusele aastases võrdluses aitab kaasa ka 2021. aasta viimase kvartali väga kiire majanduskasv, mis oli põhjustatud ühekordsetest teguritest.
Kerge majanduskasv taastub 2023. aastal, mil on oodata 1,2 protsendi suurust tõusu, kuid see jääb varem arvatust madalamaks. SKP nominaalmaht on aastal 2022 siiski ligikaudu 0,4 miljardit eurot eelmisel suvel prognoositust suurem kiire hinnatõusu tõttu.
Tarbijahinnad kasvavad 2022. aastal prognoosi järgi 12,7 protsenti, mis toob kaasa reaalsissetulekute ja eratarbimise vähenemise. Kiire hinnatõus on seejuures pea täielikult imporditud ehk tuleneb välisteguritest – peaasjalikult energiahindade kasvust, ent ka importtoidu kallinemisest. Ehkki tänavu on inflatsioon väga kiire, jääb see prognoosi järgi ajutiseks – järgmisel aastal taandub hinnakasv 2,1 protsendile.
Selle aasta struktuurseks eelarvepositsiooniks kujuneb kevadprognoosi järgi -3,1 protsenti SKPst. Prognoosiperioodi lõpuks ehk 2026. aastaks peaks struktuurne positsioon jõudma -2 protsendini. Sel ja lähiaastatel mõjutavad kulude taset muuhulgas kõrgemad kaitsekulutused.
Rahandusministri sõnul on hoolimata ümbritsevast ebakindlusest valitsuses keskendutud kolme olulise kindlustunnet toetava kava kokkupanekule – Eesti sõjalise julgeoleku tugevdamise kava, inimeste üldise turvalisuse tugevdamise kava ja energiajulgeoleku tagamise plaan. “Käesoleva ja järgnevate aastate eelarve peab keskenduma eelkõige Venemaa alustatud Ukrainas peetava sõja mõjude leevendamisele. Riigirahanduse vaatest ei ole kuskile kadunud vajadus kasutada iga eurot nii, et sellest riigi jaoks kõige suurem tulu tõuseks, aga Euroopas puhkenud sõja tagajärgedega seotult vältimatult lisandunud kulutused tähendavad, et jõuame uuesti selleni, et kulud ja tulud on tasakaalus aeglasemalt, kui enne Venemaa alustatud sõda Ukrainas arvasime,“ ütles Pentus-Rosimannus.
Prognoosi põhinäitajad:
