Teises kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv investeeringute ja välisnõudluse toel 5,7 protsendini. Tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvuks kujunes 5,2 protsenti. Vaatamata palgatulu kasvu kiirenemisele ja kasumite kasvu aeglustumisele majanduse sisemine tasakaal paranes. Välistasakaalu osas ületas kaupade ja teenuste eksport importi sarnaselt kui eelmisel aastal, mis viitab endiselt ettevaatlikkusele tarbimis- ja investeerimiskulutuste tegemisel sissetulekutega võrreldes.
Väliskeskkond on viimase poole aasta jooksul olnud Eestile soodne. Üleilmne kaubavahetus ja majanduskasv on kiirenenud, Euroopa Liidus on stabiilne kasv jätkunud ning Eesti lähinaabrite majandused on kosunud keskmisest veelgi kiiremini. See on aidanud ettevõtetel suurendada müügikäibeid kodu- ja välisturgudel ning kasvatada kasumeid. Lootust majanduskasvu oluliseks kiirenemiseks andsid erinevad konjunktuuriindikaatorid juba eelmisest sügisest alates ja nüüd on see optimismi suurenemine avaldumas ka majandusstatistikas.
Töötajate palgatulu kasv kiirenes teises kvartalis 8,5 protsendini, kuid see jäi siiski alla majanduse nominaalkasvule (10 protsenti). Viimased neli aastat on Eesti palgatöötajad nautinud keskpärasele majanduskasvule vaatamata kiiret ja stabiilset sissetulekute tõusu, mis tänu mõõdukale või negatiivsele inflatsioonile on tähendanud ka jõulist reaalsissetulekute suurenemist. Paljudes jõukamates ELi riikides on töötajate reaalsissetulekute kasv olnud viimastel aastatel pigem tagasihoidlik. Palgatulu kiire kasvuga käsikäes on aga ettevõtete kasumid vähenenud, kuid see trend tundub olevat pöördunud aasta algusest alates. Kasumite kasv aeglustus teises kvartalis küll 19 protsendini (esimeses kvartalis kasvasid kasumid 26 protsenti), kuid sissetulekute tasakaal palga- ja kapitalitulu vahel paranes.
Tarbijate käitumine on viimastel aastatel olnud kiire sissetuleku kasvu taustal ettevaatlik ning see ettevaatlikkus teises kvartalis süvenes. Elanike tarbimiskulutused suurenesid aastaga 6 protsenti, mis jääb sissetulekute kasvule alla ning kiirenenud hinnatõusu tõttu suurenesid tarbitavad kogused vaid 2 protsenti. Elanike ajaloolises võrdluses väga säästlik tarbimiskäitumine on ilmselt sügava majanduskriisi pärand, mis on visa taanduma. Samas kiire sissetulekute kasvu ja laiemalt ebakindlate majandusolude taustal on see käitumine ratsionaalne. Pärast mitmeaastast langust jõuliselt kasvama hakanud ettevõtete investeeringud aga näitavad usku kiire majanduskasvu jätkumisse.
Viimastel aastatel on nii meie kaubanduspartnerite kui ka Eesti majanduskasvu prognoose korrigeeritud süstemaatiliselt allapoole, kuid see trend võib olla pöördunud. Alates kevadest on majandusolud ELis üllatanud pigem ülespoole ning uute väliste tagasilöökide puudumisel võivad majandusarengu väljavaated ja kasvupotentsiaal olla seni arvatust paremad. Vaatamata sellele ei ole ELi majandus veel viimasest kriisist lõplikult taastunud, mistõttu võib majanduskasv üllatada positiivselt ka lähiajal. Järgmise majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium septembri keskel.
