Pärast Venemaa sõjaväe sissetungi Ukrainasse on Eesti majanduses kõlanud vastuolulised noodid. Majandusanalüütikute enim jälgitav indikaator ehk reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes eelmise aasta lõpus koguni 4,1% ning aasta kokkuvõttes 1,3%. Paljudes teistes näitajates majanduslangus nii selgelt välja ei paista. Majanduse maht eurodes kasvas 15%, maksutulud laekusid 106 protsendiliselt ning töötus püsis sisuliselt 2021. aasta tasemel, kui sõjapõgenike mõju välja jätta.
Kõige selgemalt on energiakriisiga kaasnenud hinnatõus avaldunud inimeste ostujõu languses. Palgatulu kasvas eelmisel aastal 14 protsenti, kuid 19 protsendilise hinnatõusu juures tähendab see 5 protsendilist tarbimisvõime langust. Vaatamata sellele on tarbimisaktiivsus püsinud kõrge kogu 2022. aasta jooksul, kasvades aasta kokkuvõttes 2,6 protsenti koguseliselt ning 20 protsenti eurodes. Reaalne tarbimise maht pöördus langusesse alles aasta teises pooles, kahanedes neljandas kvartalis 2 protsenti. Tarbimisse on suunatud kogutud sääste, kuid ka tarbimislaenude käive tõusis aasta teises pooles. Eratarbimise hindamisel tuleb silmas pidada, et Eesti elanike arv suurenes aastaga 2 protsenti.
Eksportiva sektori konkurentsivõime kannatas eelmisel aastal nõrgeneva välinõudluse, kulusurvete ning Venemaale kehtestatud sanktsioonidest tingitud tooraine kättesaadavuse halvenemise tõttu. Kvartal-kvartalisse võrdluses olid languses peamiste ekspordi sihtriikide nagu Soome, Rootsi ja Saksamaa majandused. Ka Lätis ja Leedus pole olukord parem. Selle taustal pöördus Eesti kaupade ja teenuste eksport neljandas kvartalis langusesse, mida osalt võimendas aastatagune suuremahuline tehing teenuste ekspordis.
Ettevõtete majandusseis tervikuna on mõnevõrra parem, kui inimeste oma. Ettevõtlussektoris kasvasid eelmisel aastal kasumid 24 protsenti, mis oli kiirem nii palgakulude 14 protsendilisest kui ka majanduse nominaalmahu 15 protsendilisest kasvust. Samuti on investeeringud tugeval tasemel hoolimata majanduse madalast kindlustundest. Selle põhjuseks on asjaolu, et paljudel ettevõtetel on õnnestunud sisendhindade tõus väljamüügihindadesse edasi kanda ehk jätta tarbijate ning ekspordipartnerite õlule. Osade jaoks on see tähendanud ka konkurentsivõime kadu, müügimahtude langust ja kahjumeid.
Kui suuremal osal tegevusaladest lisandväärtus neljandas kvartalis nominaalselt ehk eurodes veel kasvas, siis enamikul tegevusaladest reaalne lisandväärtus langes. See tähendab, et neljandas kvartalis muutus majanduslangus laiapõhjaliseks. Negatiivseima üllatuse neljandas kvartalis tegi info ja side tegevusala, mille panus langusesse oli suurim. Pikema perioodi võrdluses võib sektori seisu siiski endiselt pidada üsna tugevaks. Info ja side tegevusala töötajate arv ning palgakulud on viimastel kvartalitel kiiresti kasvanud.
Langenud energiahinnad annavad lootust, et kulusurved edaspidi vähenevad ning majanduslanguse põhi võib olla käes. Eesti majanduse edasine käekäik sõltub siiski paljuski ka meie kaubanduspartnerite edust ning loomulikult ka ettevõtete kohanemisvõimest, kuid sõja jätkumise tõttu on ebakindlust tavapärasest rohkem.
