Majanduse seis on kiire hinnatõusu ja nõrga väliskeskkonna tõttu endiselt kehv, kuid olukord võiks paranema hakata aasta teises pooles. Statistikaameti andmetel langes 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 3,2 protsenti ja eelneva kvartaliga võrreldes 0,6 protsenti. Majanduse mahu kasv eurodes küll aeglustus eelmise aastaga võrreldes 9,3 protsendini, kuid see on ajaloolises võrdluses endiselt kiire ja toetab maksulaekumiste kasvu.
SKP statistika viitab, et langus puudutas paljusid tegevusalasid. Üldjoontes kinnitavad seda ka muud andmed. Erinevate majandussektorite kindlustunne oli esimeses kvartalis nõrk, tööstustoodang ja jaemüük jätkasid langust. Mõningase positiivse panuse SKP kasvu andsid esimeses kvartalis ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusala. Ehitusmahud esimeses kvartalis küll langesid, kuid nende taset võib pidada pikema perioodi võrdluses pigem kõrgeks. Majutus ja toitlustus on madalseisust taastumas, aga majutatud turistide arv ei ole veel koroonaeelset taset saavutanud.
Ettevõtete kasumid kasvasid esimeses kvartalis veidi alla 2 protsendi. 2022. aastal kasvas see näitaja 24 protsenti, mistõttu võib praegust kasumite kasvu aeglustumist pidada olukorra normaliseerumiseks. Samas püsis palgakulude kasv stabiilsena 13 protsendi juures, mis 17 protsendilist inflatsiooni arvestades tähendab 3 protsendilist reaalpalga langust. Kuna lisaks palga ostujõu vähenemisele piirab tarbimist ka varasemate säästude ammendumine ja intressitõusu tõttu suurenevad laenuteeninduskulud, siis vähendab see ettevõtete võimalusi sisendite edasist kallinemist väljamüügihindadesse üle kanda.
Aasta alguses jätkus väliskeskkonna nõrgenemine, mis ei soosinud eksportiva sektori väljavaateid. Keskpankade jõulised intressitõstmised liigkiire inflatsiooni ohjamiseks on toonud kaasa tööstussektori majandusaktiivsuse alanemise euroalal ja lähiturgudel. Samas teenuste pool püsib osalt turismi kiire taastumise mõjul jätkuvalt tugevana. See ilmestab ka Eesti ekspordi arenguid, kus teenuste eksport oli IKT ja äriteenuste toel väikeses kasvus, kuid kaupade ekspordi langus süvenes aastatagusega võrreldes pea 12 protsendini. Tööstussektori olukorda on lisaks nõrgenevale välisnõudlusele pärssinud Venemaa-Ukraina sõja mõjude ja sanktsioonide tulemusena kaasnenud imporditavate sisendite ja tooraine kallinemine, mistõttu hinnakonkurentsivõime osas sektorites on halvenenud.
Teadaolevad andmed teise kvartali alguse kohta ei näita veel majandusseisu olulist paranemist. Näiteks tööstus- ja ehitussektori kindlustunne on selle aasta algusega võrreldes isegi pisut halvenenud. Rahandusministeeriumi 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt hakkab majandus taas kasvama selle aasta teises pooles.
