Kevadine majandus- ja rahandusprognoos näitab, et eelmise aasta teises pooles olid tagasilöögid välisnõudluses oodatust suuremad ja loodetud pööret majanduse taastumiseks veel ei toimunud. Siiski on viimasel paaril aastal Eesti majanduse arengut takerdanud tegurid taandumas – hinnakasv taltub, palgakasv jätkub, intressid hakkavad ajapikku alanema ja suurt tööpuudust me ei näe. Suur eelarvepuudujääk on aidanud inimestel ja ettevõtetel langusaastaid paremini üle elada, kuid järgnevatel aastatel peame pingutama, et peatada riigivõla kiire kasv.
Eelmisel aastal vähenes kaubavahetus terves maailmas. Maailmas tingisid seda kahanemist Hiina majanduse jahtumine ja geopoliitilised pinged. Arenenud riikides ja Euroopas lisandus inflatsiooni ohjamiseks ette võetud kiire intressitõus ning energiakriisi järelmõjudes ka kapitali- ja energiamahukate tegevusalade majandustegevuse halvenemine.
Siiski on mitmed seni meie majandust pärssinud tegurid taandumas. Välisturgude prognoosid viitavad meie eksporditurgude olukorra kosuma hakkamisele. Ka sisenõudlust pärssinud tegurite mõju hakkab vähenema. „Hinnatõusu tipp on läbitud, sisemaine hinnasurve on vähenemas, energiakriisi taandumise mõjul on energiahinnad alanenud ning toormehinnad maailmaturul stabiliseerunud ning alanemas,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.
„Tööpuudus sel aastal küll mõnevõrra kasvab, kuid töötuse suurt hüpet rahandusministeerium ei prognoosi,“ lisas minister. Suurem taastumine toimub siiski 2025. aastal, mil majanduskasv ulatub 3,3%ni. Selleks aastaks ootab rahandusministeerium kokkuvõttes null-kasvu.
Valitsuse eelarvestiimul on aidanud majandusel langusaastaid paremini üle elada, kuid prognoos näitab ka seda, et ilma eelarvepuudujääki vähendavate meetmete elluviimiseta süveneb eelolevatel aastatel defitsiit veelgi ja valitsussektori võlakoormus jätkab kiiret kasvu.
„Kuna suur osa riigieelarve strateegias ette nähtud meetmeid on jõustamata, näeme rahandusministeeriumi põhiprognoosis endiselt suurt eelarvepuudujääki,“ selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe. „Prognoosist välja jäänud, kuid eelarvestrateegias ette nähtud otsuste mõju arvestamiseks oleme seekord koostanud prognoosile täiendava lisastsenaariumi,“ lisas ta.
Prognoos näitab ka, et kokkulepitud riigieelarve ja riigieelarve strateegia on endiselt asjakohased. Valitsussektori puudujäägi viimine riigieelarve seadusega ette nähtud rajale nõuab aastatel 2025-2028 küll suurt pingutust, aga sügisel riigieelarve strateegias riigirahanduse korda tegemiseks otsustatud meetmete maht on vajaliku tulemuse saavutamiseks piisav.
Rahandusministeerium koostab kaks korda aastas rahandus- ja majandusprognoosi, ühe kevadel ja teise suvel. Tehtud prognoose kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning ettevõtjad oma strateegiliste plaanide koostamisel. Avalikkusele annab prognoosi seletuskiri laiema ülevaate viimastest majandusarengutest ning väljavaadetest neli aastat ette. Rahandusministeeriumi prognoos lähtub Riigikogus tehtud otsustest ja Euroopa Komisjoni metoodikast.
