Majanduslanguse taustal kasvab sisemajanduse kogutoodangu (SKP) rahaline maht endiselt kiiresti. Tegevusalade käekäiku mõjutavad nii energiakriis kui välisturistide tagasitulek. Säästude kasutamisest ei piisa tarbimise taseme hoidmiseks.
Kuigi Eesti sisemajanduse kogutoodangu languseks mõõdeti kolmandas kvartalis 2,4 protsenti, kasvas majanduse rahaline maht aastaga siiski 14 protsenti. Selline olukord oli viimati finantskriisi algul 2008. aastal, kui sissetulekud kasvasid veel kiiresti, kuid majandus oli juba reaalselt languses. Majanduse rahalise mahu kiiret kasvu toetab praegu kõige rohkem energiasektor, kuid selle maksavad kinni kõik energiatarbijad, nii ettevõtted kui majapidamised, samas energiatarbimist vähendades.
Sarnaselt kogu Euroopaga on ka Eesti majandus praegu kahe vastandliku hoovuse mõjuväljas. Taastumine viirusekriisist mõjutab praegust kasvu aastases võrdluses positiivselt, kuid energia ja sellest tulenevalt ka muude kaupade-teenuste kiire hinnatõus ning sõjaga kaasnevad probleemid negatiivselt. Seoses välisturistide naasmisega läks aastases võrdluses hästi neid teenindavatel tegevusaladel – majutuses-toitlustuses ja meelelahutuses. Välisturistid tarbisid kolmandas kvartalis Eestis 70 protsenti viirusekriisi eelsest tasemest, samas kui eestlaste reisid välismaale on taastunud rohkem.
Palgatulu aastakasv aeglustus kolmandas kvartalis veidi, 14 protsendini, kuid jäi hinnatõusule oluliselt alla. Elanike hoiuste maht on kuises võrdluses suvest alates kergelt vähenenud, mis on võimaldanud tarbimiskulutusi kasvatada sissetulekutest kiiremini. Eratarbimiskulutused kasvasid kolmandas kvartalis küll 19 protsenti, kuid see tähendas siiski reaalse tarbimise väikest langust. Eratarbimise mõningase vähenemise hindamisel tuleb silmas pidada, et Eesti elanike arv on sõjapõgenike tõttu aastaga pea 5 protsenti kasvanud.
Vaatamata keerulistele aegadele on majanduskonjunktuuri indikaatorid sügiskuudel enamikus ELi riikides veidi paranenud, mis annab lootust, et majanduslangus jääb esialgu tagasihoidlikuks.
