Nõrk sise- ja välisnõudlus sunnivad ettevõtteid koondama. Investeeringuid ja ehitussektorit pidurdavad kõrged laenuintressid. Kiire hinnatõusuga ei suuda kõik leibkonnad kohaneda.
Majandusolud on ELis halvenenud alates 2021. a lõpust ja sellel aastal on konjunktuur olnud meie regioonis – Skandinaavias ja Ida-Euroopas – keskmisest nõrgem. See on pärssinud Eesti majandusarengut ja väljendub ka pea 3% majanduslanguses teises kvartalis.
Nõrk välisnõudlus ja idakaubanduse kängumine on sundinud vähendama töökohti töötlevast tööstuses ja veonduses-laonduses. Töötleva tööstuse raskused on seotud nii Põhjamaade kinnisvara- ja ehitusturu nõrga seisu, kiire intressitõusu kui ka odava idatoorme puudumisega. Suurima löögi all on puidutöötlemine ja mööblitööstus, mille osakaal töötlevas tööstuses on kasvanud pea veerandini, kuid mille ekspordimahud vähenesid teises kvartalis viiendiku.
Ka kohalikul ehitusturul on olukord keeruline ning töökohad seal teises kvartalis vähenesid. Positiivne on see, et ehitusinvesteeringute hinnatõus on järsult pidurdunud. Elanike eluasemeinvesteeringud kasvasid jõudsalt, kuid see ei peegelda ilmselt praegust konjunktuuri, vaid pigem eluasemete valmimist nüüd, kui ostuotsuseid aasta tagasi. Ehitussektori töömahte vähendas teises kvartalis oluline langus investeeringutes ehitistesse ja rajatistesse ettevõtete poolt. Intressimäärade kõrge tase pidurdab investeeringuid ilmselt ka edaspidi.
Eratarbimine langes aastaga üle 3% ja tarbimise struktuurist on näha, et tarbimise areng on olnud ebaühtlane. Toidu tarbimise langus viimase aasta jooksul viitab sellele, et kõik majapidamised ei ole suutnud hinnatõusu säästude arvelt kompenseerida. Teises kvartalis pöördus langusesse ka vaba aja teenuste tarbimine ja rõivaste-jalanõude ost. Samal ajal toetab tarbimist autode ostmine ja reisimine välismaale, mis kasvasid kiiresti.
Vaatamata majandusraskustele oli palgatulu kasv teises kvartalis endiselt kiire (10,4%) ja jäi hinnatõusule (11,3%) alla vaid veidi. Palga- ja hinnakasvu vahekord muutub siiski kiiresti keskmise palgasaaja kasuks ning aasta teises pooles pöördub keskmine reaalpalk kasvule. Eesti majandus pöördub rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi kasvule selle aasta lõpus, kuid see eeldab väliskeskkonna paranemist.
