Eesti rahvaarv on prognooside järgi 2035. aastaks vähenemas 12%, seda eriti maapiirkondades. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Euroopa Komisjoni ning Eesti ekspertide koostöös valminud värske raport “Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafilisteks muutusteks” pakub poliitikavõimalusi rahvastiku vähenemise mõjuga tegelemiseks.
Projekt viidi läbi Euroopa Liidu struktuurireformi toetusprogrammis (SRSP) toetusel, mida haldab Euroopa Komisjoni struktuurireformide toetamise peadirektoraat (DG REFORM). SRSP pakub Euroopa Liidu riikide vajadustele kohandatud tehnilist tuge majanduskasvu soodustavate reformide kavandamisel ja rakendamisel.
Eesti rahvaarv, mis oli 2020. aastal 1,33 miljonit, on vähenenud 1991. aastaga võrreldes 15% ning prognoosid viitavad suundumuse jätkumisele. Tagajärjeks on väiksem maksutulu laekumine, ühe inimese kohta suuremad teenuste ja taristu korrashoiuga seotud kulud omavalitsustele, lisaks rahvastiku vananemine. Need väljakutsed on veelgi suuremad hõredalt asustatud ääre- ja maapiirkondades ning mitte ainult seetõttu, et seal on juba tarvis teenuseid osutada piiratud mastaabisäästu tingimustes, vaid need piirkonnad kahanevad täiendavalt riigi keskmisest kiiremini. Linnapiirkonnad on samas oma rahvaarvu kasvatanud.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul teeb värske raport Eesti kohta olulisi järeldusi ja annab soovitusi erinevatest poliitikavaldkondadest. „Tuuakse väärtuslikke näiteid maakasutusest ning ruumilisest planeerimisest, kohalike teenuste ja taristu pakkumisest, omavalitsuse rahastamisest, mitmetasandilisest valitsemisest,“ nimetas minister. „Eesti peab lähiaastatel näitama võimekust rahvastiku vähenemisele ja vananemisele reageerida, siin on vajalik tegutseda tõhusalt ja kohe.“
Kahanemisega toimetulekuks on tarvis rakendada kooskõlas ja terviklikult koordineeritud lahendusi. OECD toob soovitustena välja:
- Muuta maakasutus tõhusamaks ja ruumiline planeerimine sidusamaks.
- Vaadata üle mitmetasandiline valitsemine ja omavalitsuste rahastusmudel, et hoogustada omavalitsuste koostööd, parandada ülekandesüsteemi ja tugevdada omavalitsuste tulubaasi.
- Võtta vaatluse alla haridus, mis on omavalitsuste kõige suurem kuluallikas, ja kohandada koolivõrk rahvaarvu vähenemisele, tagades samas kõigile õpilastele juurdepääs kvaliteetsele haridusele.
- Vaagida, kuidas seda kogemust rakendada ka teiste avalike teenuste puhul.
Oluline on, et raportis esile toodud probleemid pole Eestile ainuomased. „Mis puudutab rahvastiku vähenemist, siis Eesti ei ole siin sugugi üksi. Demograafiliste muutustega kaasnevad väljakutsed on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides,“ ütles DG REFORM peadirektor Mario Nava. „Oleme toetanud Hispaaniat selle probleemi lahendamisel ja nüüd ka Eestit. Rahvastiku vähenemise küsimus on esile tõstetud ka värskelt avaldatud kaheksandas ühtekuuluvusaruandes, samuti aruandes demograafiliste muutuste mõju kohta ning rohelises raamatus vananemise ja maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta. Oleme valmis selles valdkonnas teisigi liikmesriike aitama,“ kinnitas Nava.
OECD peab rahvastiku kahanemise ja demograafiliste muutuste küsimust megatrendiks. „See ei ole probleemistik, mis puudutab üksnes Eestit. Aastaks 2050 kaotavad elanikkonda Euroopa pooled maapiirkonnad ja kolmandik maailma linnu. Raportis tuuakse välja praktilised sammud, mis aitavad juhtida rahvastiku vähenemist „nutika kahanemise“ kaudu läbi maksu-, maakasutus- ja valitsemispoliitika,“ märkis OECD ettevõtluse, väikeste ja keskmiste ettevõte, regioonide ja linnade keskuse direktor Lamia Kamal-Chaoui.
