Keskmise palga kasvutempo aeglustus neljandat kvartalit järjest. Kuna nii töötatud tundide arvu kasv kui ka muud majandusindikaatorid viitavad majanduskasvu kiirenemisele käesoleva aasta esimeses kvartalis, siis on palkade arengud paremini kooskõlas tootlikkuse arengutega. Inflatsiooni kiirenemise tõttu palga ostujõu kasv aeglustus.
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2017. aasta esimeses kvartalis 5,7 protsenti ning brutotunnipalk 3,9 protsenti. Samal ajal kasvas täistööajale taandatud töötajate arv 2 protsenti, mis tuli suures ulatuses töötatud tundide kasvust. Kuna ka muud kuised majandusindikaatorid viitavad majanduskasvu kiirenemisele eelmise aasta neljanda kvartali 2,7 protsendiga võrreldes, tähendab see, et palgakasv on varasemast paremini kooskõlas tootlikkuse arengutega.
Suurematest tegevusharudest oli keskmisest kiirem palgakasv hulgi- ja jaekaubanduses (9,5 protsenti) ning ehituses (6,5 protsenti). Veonduses ja laonduses oli samuti töötasude kasv kiire (8,1 protsenti), kuigi langevate transiidimahtude tõttu on seal töökohti vähemaks jäänud. Palgakasvu erinevused tegevusalati on varasemaga võrreldes suurenenud ning käesoleva aasta alguses oli harusid, kus keskmine palk ei kasvanud või langes veidi.
Kiirenenud inflatsiooni tõttu aeglustus palga ostujõu ehk reaalpalga kasv 2,6 protsendini, mis võib kaasa tuua muutusi tarbimiskäitumises. Viimasel kolmel aastal on palgatöötajate reaalsissetulekute kasv olnud 6 protsenti või rohkem, kuid tarbimise kasv on sellele alla jäänud. See viitab suurenenud säästmisele. Oluliselt aeglustuva reaalpalga kasvu tõttu võib oodata muutusi ka majapidamiste käitumises, kui nad soovivad säilitada harjumuspärast tarbimise kasvu.
Üldine majanduskonjunktuuri paranemine ning suhteliselt madal tööpuudus lubavad oodata mõõdukalt kiire palgakasvu jätkumist ka lähematel kvartalitel.
