Valminud suvine majandus- ja rahandusprognoos näitab eelarvepositsiooni paranemist järgmisel aastal, kuid selgelt on näha, et kulusid tuleb jätkuvalt kokku tõmmata. Majanduskasvu taastumine on edasi lükkunud 2024. aastasse, kuid kiire inflatsioon ja tööturu oodatust parem seis on parandanud käesoleva aasta eelarveseisu.
Prognoos näitab, et majandusolud on viimase pooleteise aasta jooksul halvemuse suunas liikunud üle terve Euroopa. Eesti ja lähiriigid on siiski selgelt halvemal positsioonil võrreldes teiste Euroopa riikide keskmisega. Valitsuse pakett ja tehtud maksumuudatused on muutnud riigirahanduse seisu pisut helgemaks, kuid pidevalt suurenenud kulud endiselt halvendavad eelarvepositsiooni.
Rahandusminister Mart Võrklaev sõnas, et eelarvetasakaalu iseeneslikku taastumist oodata ei tasu: „Eelarvetasakaaluni liikumisel tuleb jätkata vajalike poliitiliste otsuste tegemisega. Ainult majanduskasvuga sügavas miinuses olekut ei paranda, riigi kasvavaid püsikulusid see ei vähenda.“
Muutunud julgeoleku olukorra tõttu on 1% jagu tõstetud kaitsekulusid, mis nüüd on kerkinud 3% SKPst. Tugevat mõju avaldavad riigi kulubaasile ka suurenenud sotsiaalkulud ja energiaturgude taltumine vähendavad CO2 heitekvootide müügitulu. „Valitsusel seisab ees raske ülesanne riigi tulude ja kulude kooskõlla viimiseks järgnevatel aastatel,“ rääkis Võrklaev.
Püsivalt suur puudujääk kasvatab prognoosi järgi võlakoormust sel aastal 19%lt SKPst 30%ni 2027. aastal. See toob kaasa intressikulu kasvu 1%ni SKPst2027. aastaks. Sarnaselt kevadisele prognoosile kinnitab ka praegune tugevaid väljakutseid riigirahanduse jätkusuutlikule rajale toomiseks.
Mitmete näitajate põhjal on Eesti majandus viimastele kriisidele hästi vastu pidanud. Hoolimata negatiivsetest reaalnäitajatest on jätkunud kiire nominaalne kasv. Hinnatõus aeglustub kiiresti, kuid tööturul on aasta teine pool keeruline. Majanduskasvu järk-järgulist taastumist on oodata alates 2024. aastast.
Suvine rahandus- ja majandusprognoos on tuleva aasta riigieelarve ja eelarvestrateegia kokku paneku aluseks. Rahandusministeerium lähtub oma prognoosides Riigikogus tehtud otsustest ja Euroopa Komisjoni metoodikast.
