Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4,3 protsenti ja 2018. aastal 3,3 protsenti.
“Eesti ja ülejäänud Euroopa majanduses on taastumas tavapärasemad olud. See on kaasa toonud kiirema majanduskasvu, kui viimastel aastatel oleme näinud,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Valitsus jätkab vastutustundliku eelarvepoliitikaga. Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele.”
Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3 protsenti aastas. Peamine majanduse kasvu vedaja on neil aastatel investeeringute toel sisenõudlus. Eksport kasvab jõudsalt koos välismaise nõudlusega Eesti kaupade ja teenuste järele, ekspordi roll majanduskasvu vedajana järgmisel aastal ilmselt suureneb.
Keskmine palk kasvab mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1217 eurole ja järgmisel aastal 1280 eurole, reaalkasvuks on tänavu 2,9 protsenti ja järgmisel aastal 2,5 protsenti. Edaspidi jätkub mõõdukalt kiire palgatõus, mis on kooskõlas tootlikkuse arengutega. 2018. aastal rakendub uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem ja enamiku palgasaajate maksuvaba tulu kasvab 500 euroni. Selle tulemusel jõuab madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele pangakontole kuni 66 täiendavat eurot kuus. See omakorda toetab eratarbimise kasvu ja vähendab survet tööjõukulude kasvule.
Tööturu positiivsed arengud on jätkunud ja nõudlus tööjõu järele on kõrge. Hõivatud inimeste arv on suur ja kasvab prognoosi järgi igal aastal, jõudes 2017. aastal ligikaudu 649 700 inimese ja 2021. aastal 659 600 inimeseni.
Tööturgu mõjutab märgatavalt töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Reform võib osutuda seni oodatust edukamaks, sest seni on töö leidnud eeldatust rohkem vähenenud töövõimega inimesi. Enamik neist on edaspidi kuni töö leidmiseni arvel tööotsijatena, mis kergitab statistilist tööpuuduse määra. Tööpuuduse määraks on tänavu oodata 6,9 protsenti ja järgmisel aastal 8,3 protsenti.
Tarbijahindade tõusu kõrgeim tase jääb tänavu aasta teise poolde, seejärel inflatsioon aeglustub. Hinnatõus on tingitud toidu ja nafta kallinemisest maailmaturul, teenuste hinnatõusust ning lisandunud maksumeetmetest. Sel aastal tõuseb tarbijahinnaindeks 3,4 protsenti, hinnatõus aeglustub järgmisel aastal 2,7 protsendini.
Maksukoormus püsib järgmistel aastatel stabiilsel tasemel. Aastatel 2018–2021 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse ning kapitalimakse. Kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 34,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Valitsussektori võlakoormus langes möödunud aastal 9,4 protsendini SKPst. Tänavu väheneb võlakoormus veelgi, samuti on kahel järgneval aastal oodata nominaalse eelarvepositsiooni paranemise tõttu võlakoormuse vähenemist, jõudes 2019. aasta lõpuks 8,6 protsendini SKPst.
Alates 2020. aastast väheneb võlg prognoosi järgi ka nominaalselt tulenevalt rahavoo ülejäägist ning laenude tagasimaksetest, küündides prognoosiperioodi lõpuks 2021. aastal 7 protsendini SKPst.
