Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- ja tõstis reitingu väljavaate stabiilse pealt positiivseks.
Eesti majandus on agentuuri hinnangul kriisis hästi vastu pidanud ja piirangud on olnud väiksemad võrreldes teiste Euroopa riikidega. Seetõttu prognoosib agentuur Eesti majandusele sel ja järgmisel aastal tugevat taastumist, mis toob kaasa vastavalt 5,5 protsendise ja 4,8 protsendise majanduskasvu.
Majanduse taastumisele aitavad lühiajalises vaates kaasa ajutised eelarve toetusmeetmed. Järgnevatel aastatel saab majandus olulist tuge ka Euroopa Liidu rahadest ja taasterahastust (RFF). Järgmise üheksa aasta jooksul peaks sealt Eesti majandusse jõudma ligikaudu 8 miljardit eurot, millest esimesed maksed võiksid Eestile tulla juba sel aastal.
Peale tugeva sisenõudluse toetab majanduse kasvu taastunud nõudlus peamiste kaubanduspartnerite juures, mis on kasvule viinud ka ekspordi.
Hoolimata majanduse heast taastumisest ei ole tööturg veel taastunud pandeemia eelsele ajale, kuid agentuur prognoosib peale kolmandat kvartalit tööpuuduse suuremat langust.
Peale 2022. aastat peaks Eesti majanduskasv stabiliseeruma 2,5 protsendi tasemel. Kuigi Eesti majanduses moodustavad jätkuvalt suurema osa madalama lisandväärtusega tootmis- ja teenuste sektorid, läheb üha paremini ka suurema lisandväärtusega info- ja tehnoloogiasektoril, mis panustab majanduskasvu rohkem kui ehitussektor enne pandeemiat. Agentuur prognoosib selle trendi jätkumist.
Tugev eelarvepoliitika ja majanduse vähene kukkumine toob kaasa võlakoormuse mõõduka kasvu. Valitsussektori võlakoormus tõuseb järgnevatel aastatel üksnes 10 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja jääb jätkuvalt ELi madalamate hulka.
Ka Euroopa keskpanga rahapoliitika toetab valitsuse eelarve püüdlusi. Arvestades Eesti kuulumist euroalasse, tasakaalus jooksevkontot ja mõõdukat laenamist ei näe agentuur Eestile ka suuri väliseid riske.
Reitingu edasise tõstmiseni viiks oodatust suurem majanduskasv ja sissetulekute tõus. Selleni võiks viia tootlikkuse kasv kõrgema lisandväärtusega sektorites. Laiapõhjaline majanduse taastumine mõjutaks positiivselt ka eelarvetasakaalu ja vähendaks valitsussektori võlakoormust. Lisaks võiks reitingu tõstmiseni viia ka oodatust parem jooksevkonto ülejääk ja Eesti majanduse suurem ühtlustumine euroala majandusega, näiteks sarnased inflatsiooniarengud.
Reitingu langetamiseni viiks oodatust tunduvalt nõrgem majanduse kasv, mille tõttu majandus võiks vajada suuremaid ja püsivamaid toetusmeetmeid, mis omakorda nõrgestaksid riigirahandust.
