Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse sügisel korraldatud omavalitsushoonete energiatõhususe voorust toetatakse 42 projekti kokku 35 omavalitsuses. Töödeks on ette nähtud 33,2 miljonit eurot, mille abil on linnadel ja valdadel plaanis energiatõhusamaks muuta ligi 70 000 m2 köetavat pinda.
Toetusmeetme eesmärk on riiklikult panustada kohalikele omavalitsustele kuuluvate hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimisel, vähendada kasvuhoonegaaside heidet, energiatarvet ja hoonefondi ülalpidamiskulusid. Ühtlasi parandatakse toetatavate projektide kaudu hoonete sisekliimat ning edendatakse taastuvenergia kasutust. Meetme rakendamisega panustatakse riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse.
Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on hea meel, et valla- ja linnahooned saavad energiasäästlikumaks ning kohalikele inimestele soovitakse avalikke teenuseid osutada tänapäevastes tingimustes. „Teiselt poolt saavad nüüd ehitusfirmad tööd, üle 33 miljoni euro suundub läbi rekonstrueerimistegevuse otse ettevõtlusse,“ märkis rahandusminister.
„Toetus on omavalitsustele juba tuttav ning ühtlasi väga oluline meede erinevates piirkondades parema elukeskkonna ja mugavamate teenuste saavutamiseks,“ lausus regionaalminister Piret Hartman. „Mul on hea meel, et panustamine sellises mahus jätkub. Ootame omavalitsusi ka sel aastal kasutama seda head võimalust oma hoonete energiatõhusamaks muutmiseks.“
Samalaadset toetusskeemi on CO2 kvoodituludest rahastatuna rakendatud alates 2017. aastast. Näiteks on varasematest toetusskeemidest rahastatud Rakke multifunktsionaalse teenuskeskuse, Kõpu Sotsiaalteenuste Keskuse, Roosna-Alliku lasteaia ja paljude teiste sarnaste hoonete energiatõhusaks ja ülalpidamiskuludelt taskukohasemaks muutmist.
Taotlusvooru läbi viinud Riigi Tugiteenuste Keskuse avaliku taristu talituse juhataja Anna Zolini sõnul jagatakse toetust vaid juba olemasolevate ja kasutuses energiatõhususnõuetele mittevastavate hoonete energiasäästutöödeks. „Taotlusvoor kuulutati välja eelmise aasta sügisel ning kokku laekus 45 projektitaotlust, millest 42 said positiivse otsuse. Esitatud taotluste hulgas on näiteks nii kohalike rahva- ja kultuurimajade, samuti spordihoonete ja -hallide kui administratiivhoonete rekonstrueerimisprojektid. Kõigi toetuse abil kavandatud tööde valmides on energiatõhusamaks rekonstrueeritud ligi 70 000 m2 köetavat pinda ja oodatav CO2 heitekogus peaks vähenema 1746 tonni aastas,” märkis ta.
„Vooru kaudu oli omavalitsusel, temast sõltuval üksusel või ühise valitseva mõju all oleval üksusel võimalik taotleda maksimaalselt 960 000 kuni 1,7 miljonit eurot ühe rekonstrueeritava hoone kohta, toetuse suurused jäid vahemikku 224 000 kuni 1,7 miljonit eurot. Ühe omavalitsuse kohta oli võimalik olenevalt omavalitsuse suurusest esitada 1-2 taotlust,“ lisas Zolin.
Kõige suurem toetussumma läks Lõuna-Eesti piirkonda, kus toetatakse kokku 16 projekti 11,6 miljoni euroga. Lääne-Eestis saavad 15 projekti 9,9 miljonit, Põhja-Eesti 5 projekti 4,6 miljonit. Kirde- ja Kesk-Eestis viiakse mõlemas ellu 5 projekti kogusummaga vastavalt 3,9 ja 3,2 miljonit eurot.
Meedet rahastab Rahandusministeerium moderniseerimisfondist. Taotlusvooru korraldab ja projekte aitab ellu viia rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus. Edaspidi toimuvad toetusvoorud juba regionaalministri määruse alusel.
