Rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega kuulutas veebruari alguses välja Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu konsultatsioonihanke.
Välja kuulutatud rahvusvahelise hankega soovitakse leida teenuse osutaja, kes konsulteerib rahandusministeeriumit Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu planeeringu lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse, planeeringu läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside loetelu ning eskiisprojektiga seonduvas.
Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on võimaliku püsiühenduse loomine pikaajaline, põhjalik ja mastaapne protsess. „Suure väina püsiühenduse projekt avaldab mõju nii kohalikul kui riiklikul tasemel ning nõuab mitmekülgset koostööd. Seepärast kaasame nende nõu ja jõu, kel on analoogsete projektide puhul laialdased teadmised ja kogemused,“ selgitas Aab.
Hankele oodatakse pakkumusi 8. märtsini, võitjaga sõlmitakse aastane töövõtuleping konsultatsiooniteenuse osutamiseks. Hanke tulemusena peaksid valmima eriplaneeringu lähteseisukohad, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu, vajalike uuringute loetelu ning püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesanne.
Riigi eriplaneering on algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213 ning selle eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Planeeringuala (PDF) paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil. Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast, kogu ala suurus on kokku 9200 ha.
Muhumaa ja mandri vahele püsiühenduse loomise sihipärasem protsess sai alguse 1997. aastal, mil Saare maavanem moodustas komisjoni teadus- ja tasuvusuuringute kavandamiseks. Püsiühenduse kavandamine on täna ära toodud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, samuti on silla- ja tunnelivariandi alternatiivid kajastatud riigihalduse ministri kehtestatud Lääne ja Saare maakondade planeeringutes. Püsiühenduse terviklikuks planeerimiseks on vajalik koostada riigi eriplaneering.
