Majanduse avatuna hoidmine on soosinud kasvu ja hoidnud elukvaliteeti. Töökohti on mitmetes valdkondades siiski kriisieelsega võrreldes oluliselt vähem. Optimistlikud tulevikuväljavaated soosivad kiiret kasvu ka lähiajal.
Eesti teise kvartali 13-protsendilise majanduskasvu tõlgendamisel on oluline meenutada ka aastatagust järsku langust (7 protsenti), kuid isegi selle taustal on tulemus väga hea. Majanduse taastumist on toetanud globaalses kontekstis väga tagasihoidlikud siseriiklikud piirangud liikumisele ja majandustegevusele, mis on paljudes eluvaldkondades ja majandustegevusaladel lubanud jätkata tavapärast tegevust.
Samuti on oluline olnud riigi tugi palgatoetuste ja tervishoiuvaldkonna kulutuste kiire kasvu näol. Adekvaatsema pildi meie majanduse seisust annab ehk viimase kahe aasta keskmine majanduskasv, mis on 2,8 protsenti. See jääb küll selgelt alla kriisieelsete aastate tulemusele, kuid on keerulisi olusid arvestades hea.
Kuigi tervikuna on Eesti majandus taastunud kenasti, siis selgelt alla oma kriisieelse taseme on endiselt majutus-toitlustus ja vaba ajaga seotud tegevused, mis on suures osas sõltuvad välisturismist ja kogunemispiirangutest. Majutuses-toitlustuses oli teise kvartali lõpu seisuga umbes üheksa tuhat ja töötlevas tööstuses neli tuhat töökohta vähem kui enne kriisi 2019. aasta teises kvartalis.
See avaldub ka töötuses – kui 2019. aasta suveks oli registreeritud töötus langenud 4,6 protsendini ja töötuid oli Töötukassas arvel ligikaudu 30 000, siis sellel suvel on töötuid ligikaudu 16 000 võrra rohkem ning töötuse määr augusti lõpus 7,2 protsenti. Kõige suuremad hõive kasvatajad olid teises kvartalis info ja side ning tervishoid (kriisieelse ajaga võrreldes).
Töötajate arvu kasvatamise osas on ettevõtted viimasel ajal olnud optimistlikud, mis lubab oodata kiire kasvu jätkumist ka lähikvartalitel. Tööstust toetab tugev välisnõudlus ja ehitust aktiivne eluasemeturg ning valitsussektori investeeringud. Pärsitud on ka edaspidi välisturismiga seotud valdkonnad seoses piiriülese liikumisega seotud ebamugavuste ning takistustega. Välisturismi taastumine kriisieelsele tasemele ei tarvitse lähiaastatel realiseeruda.
Rahandusministeerium avaldab oma suveprognoosi 9. septembril.
