Välistegurite mõju hindadele vähenes möödunud aastal maailma majanduse heitlikumate arengute tõttu. Selle tulemusena pidurdus inflatsioon Eestis ja euroalal laiemalt.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad novembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes püsis tarbijahinnaindeksi tõus 1,8 protsendil. 2019. aasta kokkuvõttes aeglustus hinnatõus 2018. aasta 3,4 protsendilt 2,3 protsendini ning euroalal 1,8 protsendilt 1,2 protsendini.
Teenuste hinnatõus aasta jooksul kiirenes, samas energiahindade tõus pidurdus ning alkohoolsete jookide hinnad olid aktsiisilangetuse mõjul aasta teises pooles languses. Inflatsiooni kõrgpunkt (3,2 protsenti) jäi kevadesse, kui naftahinnad tõusid aasta kõrgeimale tasemele ning lennupiletite hindu kergitas koolivaheaja nihkumine.
Kuigi majanduse kasvuootused on halvenenud eelkõige välisturgudel, ei ole see veel avaldunud tööturul. Jätkuva tööjõupuudusega on kaasnenud hoogsa palgakasvu jätkumine ja selle kümnendi madalaim tööpuuduse näitaja, mis omakorda avaldub kõrgemates teenuste hindades. Alkoholi aktsiisimäärade langetuse mõju on lahja alkoholi osas olnud sarnane meie ootustega, aga kange alkoholi osas on hinnalangus toimunud oodatust väiksemas ulatuses.
Detsembri hinnaarenguid mõjutas suuremal määral kütuse kallinemine, mida tasakaalustas elektri hinnalangus ning veevarustuse odavnemine Tallinnas. Tavapäratult soojad ilmad põhjustasid elektri börsihinna languse viimase poolteise aasta madalaimale tasemele ning seetõttu oli elekter majapidamistel keskmiselt 9 protsenti odavam kui aasta tagasi.
Aasta alguses võib oodata inflatsiooni kiirenemist üle 2 protsendi Lähis-Ida pingete suurenemisega kaasnenud kõrgema nafta hinna ja ka aastataguse madala võrdlusbaasi mõjul.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
