Alates 2011. aastast jõuliselt kasvama hakanud üürihinnad on selle teema muutnud põnevaks kõneaineks mitmest vaatenurgast. Üürnike huvitab eelkõige, kust saab hea hinnaga eluaseme. Üürileandjaid huvitab, milline on õiglane hind, mida üürnikult küsida.
Kogu ühiskonda paelub üürnike ja üürileandjate omavaheline vägikaikavedu teleekraanil. Omaette seltskond on investorid, kes otsivad hea hinnaga kortereid, mida osta, et need seejärel välja üürida.
Kasvanud üürihinnad ja madalad intressimäärad soosivad investeeringuid
Elamispindadesse investeerimist soosib kasvanud üürihind. See lubab investoril teenida üüriärist pisut priskemat kasumit.
Teine tegur, mis on pannud eraisikuid üürivaldkonda investeerima on madal intressimäär ehk madal raha hind. Euribori najal madalale langenud intressimäär on tegur, mis soosib laenu abil tehtavaid investeeringuid.
Kinnisvarasse investeerimist kannustab omakorda tagant madal hoiuste intressimäär. See ei soosi raha pangakontol hoidmist, pigem tuleb rahale kiiresti praktilisem rakendus leida, et see inflatsiooni mõjul käest ära ei kaoks.
Investori vaatenurk on aastatega muutunud
Kinnisvarabuum ja järgnenud kinnisvarakriis on üürileandjaid pannud üüriärile erineva pilguga vaatama.
Kui buumiaastatel osteti investeeringuks elamispindu, siis kasu loodeti leida nende väärtuse tõusust. Vahel ei üüritud kortereid väljagi, vaid lasti neil tühjana seista – väärtus tõusis nii kiiresti, et see kattis ka omaniku kanda olnud kommunaalkulud.
Tänane üürileandja heidab esmase pilgu vara toodetavale rahavoole ehk igakuisele üürisummale. Igakuine üürihind on see, mis peab laenu teenindama ja äriettevõtmise kasumlikuks muutma. Kui kinnisvara hind veel korteri väljaüürimise protsessi käigus kasvab, siis see on boonus.
Kindlasti tasub veel mainida, et üürileandjad on aastate jooksul muutunud professionaalsemaks. Üürileandjate plaanid on märksa pikemaajalised ja ettevaatavamad.
Üürnikud nõuavad kvaliteetsemat kaupa
Investorite ja üürileandjate kõrval on oluliselt muutunud ka üürnike soovid ja tahtmised. Selgelt soovivad tänased üürnikud märksa kvaliteetsemat üürikorterit, seda eeskätt just sisustuse osas. Samuti on üürnikud juriidiliste küsimuste osas märksa teadlikumad, kui aasta-paar tagasi – see sunnib ka omanike õppima.
Üürihinna kõrval pööravad üürnikud võrdselt olulist tähelepanu kõrvalkuludele. Üürniku jaoks ei ole tähtis ühe kulukomponendi suurus, vaid igakuiste kulude kogusumma. Seetõttu on madalate kõrvalkulude puhul üürnikud sageli nõus maksma kõrgemat üürihinda.
Üürituru perspektiiv on rahulik
Üürituru arengud on rahulikud. Viimaste kuude jooksul on kevadiste üürilepingute lõppemise tõttu ehk üüripindade vakantsus pisut suurenenud. Peatselt algav suvi toob sügiseks ettevalmistusi tegevad tudengid, kes iga-aastaselt üürihinda augustis-oktoobris tagasi või pisut kõrgemalegi kergitavad.
Üüripakkumisi lisandub turule vaikselt, kuid kiireid muutusi ei ole siingi. Üüripakkumised moodustavad väga stabiilselt 5-6% kõikidest kinnisvarapakkumistest.
Üürituru viimase aasta-kahe arengud on olnud positiivsed. Need on üüriturule toonud järjest kvaliteetsemaid üürikortereid, samuti on märgatavalt kasvanud üürileandjate professionaalsus. Need positiivsed trendid jätkuvad usutavasti ka tulevikus.
Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
