Sel suvel ei näinud me korteriturul mullusele analoogset tehingute arvu langust. Kindlasti oli jahe suvi üks põhjustest, mis suunas inimesed päikeselise ranna asemel notaribüroosse lepinguid allkirjastama.
Elamispindade turg on väga aktiivne. Sügis näitab, kas maailmamajandusele vastuvoolu ujuv Eesti kinnisvaraturg suudab samas tempos jätkata.
Tehingute arv paneb paika turu trendid
Käesoleva aasta suvekuudes ehk juunist augustini tehti Tallinnas 2144 korteritehingut ehk eelmisest aastast 26% rohkem. Suurest tehingutearvu kasvust ei tohiks end lasta liialt eksitada. 2014. aastal toimus tehingute arvu languses oluline langus. Turg taastus aasta viimaseks kvartaliks ja on sealt püsinud nii tehingute arvu kui hindade osas tugevana.
Tehingute arv on oluline indikaator, mis näitab, kas ostjad on turul või mitte. Vaatamata Euroopa ja maailmamajanduse ebakindlusele on Eesti koduostjad kinnisvara kokku haaramas. Murepilvedel pole ostuotsuseid lastud segada.
Koduostjad ostavad valdavalt kinnisvara omatarbeks. Spekulante praktiliselt pole, väljaüürimiseks kinnisvaraostjaid on, kuid aastatagusest märksa vähem. Nii ei saa öelda, et koduostmise taga oleks emotsionaalne tehingute- ja hinnamull nagu näiteks 2005.-2007. aastatel.
Korterite hinnad tammuvad paigal
Tehingute arvust enam tähelepanu pälviv teema on hind. Küll on avaldatud uljaid pealkirju, et kinnisvara hinnalangus on alanud, et see paar kuud hiljem hinnatõusu ootusega ümber lükata. Tegelikkuses on elamispindade hinnad Tallinnas nüüd juba aastajagu püsinud üsna stabiilsed. See tähendab, et koduostja ei pea samaväärse korteri eest täna maksma oluliselt erinevat hinda kui aasta tagasi.
Hinnatõusu poolt on olnud head laenutingimused ehk kasvav laenukäive, mida toetab madal intressimäär. Hindasid on kerkimast hoidnud uusarenduste massiline lisandumine ehk pakkumise suurenemine.
Nüüdseks on pangad hakanud uute korterite arendamise finantseerimisse konservatiivsemalt suhtuma. See tähendab, et juba peatunud pakkumiste arvu kasv saab täiendavad pidurid peale. Kui ostjad on turul, ei ole pakkumise vähenemise tõttu alust arvata, et hinnad peaksid langema.
Suur pilt näitab riske
Pealinna korterituru päikeselist taevast varjutavad siiski mõned murepilved. Need riskid on tulenemas peamiselt nö suurest pildist ehk Euroopa ja maailma majanduse trendidest, kus me liialt positiivseid noote ei kohta.
Hetkel valitseb taas teatav peataolek. Mis siis ikkagi toob endaga kaasa Hiina börsimulli kokku kukkumine? Kas Kreeka erakorralised valimised avaldavad mõju Euroopa majandusele tervikuna? Küsimusi on palju, vastuseid vähem.
Loodetavasti näitavad lähemad sügiskuud suure pildi edasised liikumissuunad ja see paneb omakorda paika, kas Eesti seni tagasilöökideta toiminud elamispindade turg jätkab sama aktiivselt kui siiani.
Andree Raid
Raid & Ko juhatuse liige
