Üleriigilise planeeringuga määratakse, kuidas on võimalik Eesti territooriumi aastani 2050 kasutada ning see on omakorda aluseks paljudele teistele planeeringutele ja arengukavadele. Planeering mõjutab ühel või teisel viisil iga Eesti inimest, mistõttu tutvustati eilsel seminaril kõigile huvilistele planeeringu koostamise lähteseisukohti, mõjude hindamise programmi ja edasist protsessi.
„Planeeringu suur eesmärk on jõuda selleni, et inimestel oleks kõikjal Eestis võimalikult meeldiv elukeskkond,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise nõunik Anna Semjonova. „Planeeringuga määratakse riigi tasandil ruumilise arengu põhimõtted ja antakse suuniseid järgnevatele täpsematele planeerimisdokumentidele, samuti on planeering valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks.“
Uue planeeringu koostamine on vajalik, sest kehtiv planeering “Eesti 2030+” on suuresti ellu viidud. Lisaks ei ole senises planeeringus piisavalt jõuliselt esindatud hulk nüüdseks aktuaalseid teemasid, nagu julgeolek ja kliimamõjudega kohanemine. Ühtlasi on üleriigiline planeering riigi pikaajalise strateegia “Eesti 2035” ruumiline väljund.
Ruumilise arengu suunamiseks on planeeringus teemad jaotanud seitsmesse valdkonda – kliimamuutustega kohanemine, julgeolek ja turvalisus, asustuse areng, tehniline taristu, liikuvus ja transpordivõrgustik, väärtuslikud maastikud, põllumajandusmaad ja rohevõrgustik ning maapõu ja maavarad.
„Väga oluline on nii omavalitsuste, kohalike elanike kui ka teiste riigiasutuste, ettevõtjate, erialaliitude ja ekspertide kaasatus protsessi. Seetõttu saatsime planeeringu lähteseisukohad tagasisidestamiseks üle 300 ametkonnale ja huvigrupile,“ selgitas Semjonova.
„Rõõm oli näha, et eilsel seminaril oli palju huvilisi – ligi 300 osalejat, kellele tutvustasime nii planeeringu põhimõtteid kui ka neile laekunud ettepanekuid ning kogusime veel viimaseid tähelepanekuid, millega planeeringu edasises protsessis arvestada. Valdav osa tagasisidest puudutas üleriigilise planeeringu juhtteemade, eesmärkide ja planeeringuga lahendatavate ülesannete loetelu täiendamist või üleriigilise planeeringuga käsitletavate valdkondade märksõnade konkreetsemat sõnastust,“ nimetas Semjonova.
„Aga toodi välja ka vajadust suurendada üleriigilise planeeringu ühiskondlikku kandepinda ja mõjujõudu. Oleme paljuski nende mõtetega nõus ning täiendame vastavalt lõplikke lähteseisukohti, mis saavad kõigile huvilistele ministeeriumi kodulehel nähtavaks veel selle aasta sees.“
Lisaks tutvustati seminaril osalejatele, milliseid eeldatavaid mõjusid tuleb protsessi käigus hinnata.
Üleriigilise planeeringu lähteseisukohad koostati koostöös konsultatsioonifirmaga Hendrikson DGE.
Järgmisel aastal algab planeeringu koostamise teine etapp, kus kahe järgneva aasta vältel tehakse vajalikud uuringud, koostatakse planeeringulahendus koos mõjude hindamisega ja pannakse paika edasine täpne tegevuskava planeeringulahenduse elluviimiseks.
