Projekti “Kohalike omavalitsuste teenustasemete hindamise süsteemi arendamine” raames koguti 2023. aastal kolmandat korda kohalikele omavalitsustele kuuluva kinnisvara andmeid. Andmekorjest selgus, et Eesti omavalitsustele kuulub kokku 6,7 miljonit ruutmeetrit pinda, mis jaguneb pea 9800 hoone vahel.
Kogumahust 3755 hoonet ehk u 5,1 miljonil ruutmeetril on üldiselt kättesaadavad avalike teenuste pinnad. Ülejäänud 1,6 miljonil ruutmeetril on piiratud kättesaadavusega avalike teenuste pinnad või pinnad, mis pole seotud avalike teenustega.
Viimase kahe aasta jooksul on kõikide omavalitsustele kuuluvate hoonete arv suurenenud u 2,3 protsendi võrra ning neis asuvat pinda on lisandunud u 3,9 protsendi võrra. Kasutajatele avatud avalike teenuste osutamisega seotud hoonete kogupindala on kogu hoonefondist suurenenud tagasihoidlikumalt, 1,3 protsendi võrra.
Kuigi üle Eesti on omavalitsuste hoonete pindala suurenenud, siis ei kehti see iga üksiku omavalitsuse puhul. On mitu omavalitsust, kus hoonete üldpindala on vähenenud, ning mitu omavalitsust on suutnud pindala vähendada kiiremini, kui on langenud elanike arv.
Aastatel 2021–2023 on hoonete kogupindala kõige kiiremini kasvanud jõukamate omavalitsuste hulgas. Iseenesest on see trend loogiline, sest tegemist on kasvava rahvaarvuga omavalitsustega, kus uutele elanikele on vaja hakata teenuseid pakkuma. Vaadates omavalitsuste asustuse tihedust, selgub, et hoonefondi pindala on enim suurenenud hõredalt asustatud omavalitsustes.
Lisaks selgus andmeanalüüsist, et omavalitsuste kinnisvara seisukord on paranenud – kui 2021. aastal hinnati heaks või väga heaks 64 protsenti hoonetest, siis 2023. aastaks on see näitaja tõusnud 69 protsendile. Paremas seisukorras hooned tõstavad elanike rahulolu avalike teenustega. Hoonete seisukord on kõige parem jõukamate omavalitsuste hulgas, ent asustustiheduse vaates kõige madalam keskuslikes omavalitsustes ehk linnades.
Seda, kui ratsionaalselt omavalitsused kinnisvara kasutavad, ei ole võimalik siiski pelgalt kinnisvara analüüsi pealt välja tuua. Omavalitsustele kuulub väga erinevas mahus kinnisvara. Näiteks olenevalt omavalitsusest ulatub pindala elaniku kohta 2,2 ruutmeetrist kuni 7,8 ruutmeetrini, mis tähendab, et lähtekoht on omavalitsuseti väga erinev.
Sageli hakkavad omavalitsused kinnisvara optimeerimisega tegelema alles siis, kui hooneid ei suudeta enam üleval pidada. Omavalitsustel oleks aga mõistlik kinnisvaraportfellile tähelepanu hakata pöörama enne, kui olukord on muutunud probleemseks.
Alati ei pruugi ainus lahendu olla teenuse sulgemine. Alternatiivina on võimalik tegevusi tõhustada; näiteks analüüsides, kas mõnes piirkonnas oleks mõistlik koondada mitu teenust (nt raamatukogu ja kultuurimaja) ühte hoonesse. Seeläbi on võimalik ühest hoonest loobuda nii, et elanikele pakutavad teenused ei kannata.
Samuti tuleb andmeanalüüsi juures arvestada asjaoluga, et kinnisvaraga seotud muudatused võtavad aega, mistõttu ei ole asjakohane teha lõplikke järeldusi vaid kaheaastase perioodi järel. Näiteks võivad suuremate hoonete remonttööd kesta kaks kuni kolm aastat ning keskustest kaugemal võtab kasutuseta jäänud kinnisvara müük üldisemalt rohkem aega.
Põhjalikum analüüs ja artikkel on avaldatud portaalis MinuOmavalitsus. Detailsemate andmetega saab tutvuda portaali kinnisvara ülevaate töölaual.
