Kaasaegsed energiatõhusad avalikud hooned tõstavad piirkondade elukvaliteeti ja suurendavad omavalitsuste energiatõhusust. Eeldatavasti saab toetuse abil uue ilme üle 20 õppeasutuse, hooldekodu, kultuurikeskuse ja muu hoone ning juurde ehitatakse vähemalt üheksa avalikku liginullenergiahoonet.
Muudetud tingimustel avatakse kohalikele omavalitsusele taas kaks toetusmeedet. Üks neist on ette nähtud hoonete energiatõhustamiseks, teine liginullenergiahoonete ehitamiseks amortiseerunud ja rekonstrueerimiseks sobimatute hoonete asemele.
Peamine eesmärk on suurendada energiasäästlike hoonete arvu. „Kohalikele omavalitsustele tekitavad külmad ja suurte ülalpidamiskuludega hooned arvestatavaid väljaminekuid. Selle asemel, et pakkuda elanikele rohkem kultuuri või haridust, kulub raha hoopis välisõhu kütmisele,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.
Väljastatavad toetussummad turgutavad kohalikku majandust, ettevõtlust ja tööhõivet. Samuti aitavad toetused parandada elukeskkonda.
„See on hea näide sellest, kuidas süsinikukaubandusest saavad kasu Eesti kohalikud kogukonnad. Heas korras koolimaja või lasteaed, spordihoone või hooldekodu on rõõmuks igale kasutajale ja aitab omavalitsusel ka kulusid kokku hoida. Enda ümber soovime ikka näha ilu ja tunda soojust. Lagunenud ja külmad avalikud hooned seda ei paku ja peletavad inimesi pigem eemale,“ ütles Hartman.
Toetust saav hoone peab olema kasutuses omavalitsusülesannete täitmiseks, muid piiranguid hoonete kasutusele seatud ei ole. Taotlusvoorud avatakse juba selle aasta märtsis.
Suure energiakuluga hoonete lammutamise ja nende asemele liginullenergiahoonete ehitamise toetuse tänavune eelarve on 25 miljonit eurot, mis jaguneb kogu Eesti peale. Iga omavalitsus saab esitada vooru ühe taotluse.
Olemasolevate hoonete energiatõhusustööde toetuse tänavune eelarve on 45 miljonit eurot, mis on jagatud piirkondliku tasakaalu tagamiseks regionaalselt. Kuna eelarve on suurem, saab iga omavalitsus esitada vooru vähemalt kaks taotlust, enama kui 8000 elanikuga omavalitsused kolm taotlust.
Toetusmäär on mõlemas meetmes vahemikus 50%–70%, sõltuvalt omavalitsuse keskmisest tulust elaniku kohta. Meetmetega toetatakse kokku hinnanguliselt 30 hoone rajamist ja renoveerimist.
Taotlusvoore korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus, kes teavitab kohalikke omavalitsusi voorude avamisest ja taotluste esitamise tähtpäevast.
Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalik raha tuleb Euroopa Liidu Moderniseerimisfondist ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise aastate 2021–2030 tuludest. Prognoositult laekuvast rahast u 350 miljonit eurot suunatakse aastatel 2021–2028 riigi eelarvestrateegia kohaselt kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusaks muutmisesse. Sellest on praeguseks toetusotsuseid tehtud 66 miljoni euro ulatuses.
Eelmine Euroopa Liidu lubatud kasvuhoonegaaside ühikute kauplemisperiood kestis aastatel 2013–2020. Sel ajal ühikute müügist laekunud tuludest toetati samasisuliste meetmetega kokku 111 kohalikele omavalitsustele kuuluvat ja avalikke teenuseid pakkuvat hoonet, näiteks Rapla uue muusikakooli rajamist ja Hiiumaa Palade spordihoone renoveerimist. Eesti kohalikel omavalitsustel on kokku umbes kuus miljonit ruutmeetrit hoonepinda.
