2024. aasta kinnisvara andmekorje tulemused näitavad, et avalikus kasutuses olevad omavalitsustele kuuluvad hooned on järjest energiatõhusamad.
Hoonete seisukord on paranenud ka tänu riigilt saadud toetustele. Veel märtsis avaneb kaks taotlusvooru avalike teenuste osutamiseks kasutatavate kohalike omavalitsuste hoonete rekonstrueerimiseks või uute liginullenergiahoonete ehitamiseks. Taotlusvoorude eelarve on kokku 70 miljonit eurot.
Eesti kohalikele omavalitsustele kuulub kokku 6,5 miljonit ruutmeetrit pinda pea 9400 hoones. Nendest pea 3700 hoones – näiteks lasteaedades, koolides, kultuurikeskustes, hooldekodudes, linnavalitsustes ja vallamajades – pakutakse kohapealseid avalikke teenuseid kokku 5,1 miljonil ruutmeetril.
Hoonete arv ega pindala ei ole viimaste aastate jooksul märkimisväärselt muutunud. Samas on aga oluliselt paranenud nende energiatõhusus. Vähemalt C-energiaklassile vastab 44 protsenti hoonetest, mis on 7 protsendipunkti võrra rohkem kui aastal 2021. Ka on paranenud omavalitsuste antud hinnang oma hoonetele – hinnangu „hea“ või „väga hea“ on saanud 70 protsenti hoonetest.
Siiski on aga veel palju hooneid, mille seisund ei ole energiamärgise kohaselt piisavalt hea või millel puudub märgis sootuks.
Regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on eesmärk parandada kõigi pikaajaliselt avalike teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhusust. „Selle eesmärgi saavutamine on kulukas. Seetõttu oleme viimastel aastatel ministeeriumi poolt toetanud omavalitsusi hoonete energiatõhusamaks muutmisel kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tuludest ja Euroopa Liidu Moderniseerimisfondist enam kui 100 miljoni euroga,“ lisas ta.
Toetuste abil on parandatud paljude avalike hoonete soojapidavust ja sisekliimat. Samuti on lisatud paljudele majadele uusi funktsioone, neis pakutakse rohkem teenuseid ning hoonepindu kasutatakse tõhusamalt.
Lähiajal avab Riigi Tugiteenuste Keskus taas taotlusvoorud kohalike omavalitsuste hoonefondi parendamiseks. Hoonete energiatõhususe parandamise vooru eelarve on 45 miljonit eurot ning suure energiakuluga hoonete asendamiseks liginullenergiahoonete ehitamise vooru eelarve on 25 miljonit eurot. Hinnanguliselt toetatakse tänavu kokku 30 hoone rajamist ja renoveerimist.
Toetusmäär on mõlemas meetmes vahemikus 50 kuni 70 protsenti, sõltuvalt omavalitsuse keskmisest tulust elaniku kohta. Lisaks on hoonete energiatõhusustööde meetme toetussummad jagatud regionaalselt. Selle eesmärk on tagada, et toetus jõuaks pea kõikidesse Eesti maakondadesse ja omavalitsustesse.
Aastatel 2025–2028 on kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusust plaanis parandada pea 285 miljoni euro abil. Raha selleks tuleb Euroopa Liidu Moderniseerimisfondist ning kasvuhoonegaaside heitkoguse müügi tuludest. Ministeeriumi hinnangul on selle raha toel võimalik parandada umbes 150 hoone seisukorda omavalitsustes üle Eesti.
