Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman allkirjastas käskkirja, millega antakse Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele tühjenevate korterelamute probleemiga tegelemiseks toetust kaks miljonit eurot.
Täielikult või suures osas kasutamata seisvad kortermajad rikuvad linnapilti, on ohtlikud ning nende hooldamisega kaasnevad kohustused on omanikele sageli suuremad kui vara enda väärtus. Selle lahendamiseks on tänavuses taotlusvoorus varasemalt osalemiseks soovi avaldanud neli Ida-Viru maakonna omavalitsust: Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu linn ning Alutaguse ja Lüganuse vald. Toetust soovitakse kokku 15 tühjeneva või juba sisuliselt tühja kortermaja ümberkorraldamiseks ja lammutamiseks.
„Parema elukeskkonna kujundamiseks Ida-Virumaal on tühjenevate korterelamute ümberkorraldamiseks antav toetus olulise tähtsusega meede, mis aitab omavalitsustel paremini juhtida elamumajandust,“ lausus regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. „Lisaks on regionaal- ja põllumajandusministeeriumis täna välja töötamisel toetusmeede, millega soovime anda tõuke ka uute korterelamute ehitamisele maakonnas. Piirkonnas on jätkuvalt vajadus uute kvaliteetsete eluasemete järele. Õiglase ülemineku fondi kaudu tehtud suurinvesteeringud toovad piirkonda juurde töökohti, mistõttu elupindade vajadus suureneb,“ lisas minister.
2023. aastal viidi läbi esimene tühjenevate kortelelamute taotlusvoor, mille tegevused on veel käimas. Enne seda korraldati näidisprojektid, mille tulemusi kasutati Ida-Virumaa programmist rahastatava toetusmeetme väljatöötamisel. Õigusanalüüs ja tühjenemismustrite uuringud näitasid, et lisaks sellele, et elamumajanduse planeerimine on seadusega kohaliku omavalitsuse ülesanne, on ka probleemi sisuline lahendamine kõige otstarbekam just omavalitsuste tasandil. Omavalitsustel on kõige täpsem ülevaade oma territooriumil asuvate kortermajade kohta ning teave sealjuures arenguplaanide, planeeringute, vajalike võrkudega ühenduvuse ning muu olulise osas.
Lisaks on kohaliku omavalitsuse pädevuses tühjenevate korterelamute ümberkorraldamisel esile kerkivate sotsiaalsete probleemide lahendamine.
„Eelkõige puudutab meede maju, mis on lootusetus seisus ja sisuliselt kinnisvaralõksus olevatele omanikele koormaks. Meetme eesmärk on riigi ja omavalitsuse koostöös parandada maakonna elukeskkonna kvaliteeti ja elanikkonna elutingimusi ning tõsta üldist kinnisvara väärtust, vähendades turul olevate väheväärtuslike ja alakasutatud ning perspektiivitute korterelamute hulka,“ selgitas regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais.
Suuremas osas tühjade hoonete viimaste elanike abistamine kolimisel elujõulisematesse majadesse vähendab omakorda elamute tühjenemisriski ja loob paremad eeldused hoonete rekonstrueerimiseks tulevikus. „Tähtis on ka vältida tühjade või tühjenevate majade tõttu tekkida võivaid ohuolukordi,“ lisas asekantsler.
Projekti käigus selgitatakse esmalt selgete tühjenemistunnustega korterelamute sobivus ja vajadus nende ümberkorraldamiseks, sealhulgas korteriomandite tegelik kasutus, tehniline seisukord, väärtus, omanikud ning asenduskorteri vajadus senise korteri tegelikele kasutajatele. Teises etapis omandab kohalik omavalitsus korteriomandid ja lõpetab korteriühistu tegevuse, misjärel hoone lammutatakse ja kinnistu korrastatakse.
Tühjenevaks korterelamuks loetakse vähemalt 18 korteriga elamut, milles on üle poolte korterite kasutamisest loobutud, samuti väiksemaid elamuid, kus üle kolme neljandiku korteritest on tühjaks jäänud. Lisatingimus on, et hoone rekonstrueerimine ei ole sealjuures enam tehniliselt või majanduslikult otstarbekas. Toetusvahenditest on võimalik katta kohaliku omavalitsuse kulud asjaajamisele, õigustoimingutele, hinnangute ja ekspertiiside koostamisele, korterite omandamisele, hoonete lammutamisele, kinnistu korrastamisele ja asenduskorteri pakkumisele senistele elanikele.
Toetuse suurus saab olla kuni 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Ehkki kehtestatud ühikuhinnad arvestavad kõigi vajalike tegevuste ja nende keskmiste kuludega, võib kohalikul omavalitsusel siiski olla vajalik vähesel määral rahaliselt ka ise panustada, kui mingil põhjusel projekti tegelik kogukulu on suurem kui ühikuhindade alusel määratud toetus.
Toetusmeedet rakendab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes teavitab osalemise soovi kinnitanud kohalikke omavalitsusi vooru avamisest ja taotluste esitamise tähtajast otse kirjalikult. Toetusmeedet rahastatakse riigieelarve vahenditest, Ida-Virumaa programmist.
