REL2011: Leibkondade elamistingimused on loendustevahelisel ajal paranenud

2011. aasta rahvaloenduse (REL 2011) andmetel elab 70% tavaleibkondadest kõigi olmemugavustega eluruumides, 2000. aasta loenduse ajal oli see näitaja 65%, teatab Statistikaamet. Viimase kümnendi jooksul on oluliselt paranenud leibkondade kasutuses olevate eluruumide tehnovarustatus.

2011. aasta loenduse andmetel elab Eesti kõigist tavaleibkondadest korteris 69,5%, eelmise loenduse ajal oli vastav näitaja 71,3%. Väikeelamutes (eramud, paarismajad, kaksikelamud) elavate leibkondade osatähtsus on veidi suurenenud (28,7%-lt 30,5%-le). Kui üksikvanematest ja ühe liikmega leibkondadest elab väga suur osa korterites (vastavalt 76,2% ja 76,1%), siis mitmepereleibkondade (nt vanavanemate ja noorema põlvkonna pere koos elamas) ning abielupaaride seas on võrreldes teiste leibkonnatüüpidega suurem väikeelamus elavate leibkondade osatähtsus (vastavalt 45,6% ja 39,9%).

79,1% leibkondadest elab nende enda omanduses olevas eluruumis. Eluruumi omanike osatähtsus on võrreldes 2000. aasta loendusega kasvanud ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Omanikke on enim mitmepereleibkondade ja abielupaaride hulgas (vastavalt 93,5% ja 90,2%).

Kuigi suurem osa Eesti leibkondadest elab endiselt küllaltki vanades hoonetes, näitavad 2011. aasta loenduse andmed uuematesse hoonetesse elama asumise tendentsi. Nimelt väheneb vanemates (enne 1971. a ehitatud) eluruumides elavate leibkondade arv ning suureneb uuemates (alates 1971. a ehitatud) elavate leibkondade oma. 9,5% leibkondadest elab 2001. aastal või hiljem ehitatud eluruumis.

Leibkondade eluasemete olmemugavused ja tehnovarustatus on 11 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Kui 2000. aastal oli veevärk 85,6%-l, veeklosett 74,9%-l, vann ja dušš 70,9%-l ning kesk- või elektriküte 67,9%-l leibkondadest, siis 2011. aasta rahvaloenduse tulemusel elab veevärgiga eluruumides 94,6%, veeklosetiga 88,3%, vanni või dušiga 87,1% ning kesk- või elektriküttega eluruumides 71,5% leibkondadest.

Üldiselt elab ühes eluruumis üks leibkond. Ühe leibkonnaga eluruumid moodustavad püsielanikega tavaeluruumidest 93,3%. Nendes eluruumides on keskmine pind elaniku kohta 31,4 ruutmeetrit ning keskmine tubade arv elaniku kohta 1,28. 2000. aastal toimunud loenduse ajal olid vastavad näitajad 24,4 ruutmeetrit ja 1,08 tuba elaniku kohta.

Leibkondade elamistingimused leibkonnatüübiti, 31.12.2011 (%)
Leibkonnatüüp Elab
väike-
elamus
Üürib Ühe
leibkonnaga
eluruumides
keskmiselt
pinda
elaniku
kohta, m2
Eluruumis on
Vee-
värk
Vee-
klosett
Vann (dušš) Kesk-
või
elektri-
küte
Kõik leibkonnad 30,5 9,2 31,4 94,6 88,3 87,1 71,5
Ühe liikmega
leibkond
23,9 11,7 54,1 92,1 85,1 83,0 70,5
Mitme liikmega
mittepereleibkond
28,8 13,7 30,0 91,1 83,4 82,1 68
Abielupaar
(sh lastega)
39,9 3,3 28,7 96,9 91,0 90,7 72,7
Vabaabielupaar
(sh lastega)
33,0 15,0 25,0 96,0 90,6 90,0 70,3
Lastega
üksikvanem
23,8 9,5 26,8 95,4 89,6 88,4 74,1
Mitmepereleibkond 45,6 3,4 18,9 95,8 88,3 88,2 67,3

Tavaleibkond on eluruumis elav leibkond. Tavaleibkond ei hõlma isikuid, kes loendusmomendi seisuga elasid alaliselt asutusleibkonnas (hooldekodus, vanglas jne) või kes olid kodutud.

Elamistingimuste teemaga jõuab REL 2011 tulemuste avaldamine lõpule. Avaldatud andmetega saab tutvuda www.REL2011.ee.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini 2012. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Allikas: Stat.ee

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC