Linnavalitsusel kuulas informatsiooni Riia-Turu-Vabaduse ristmiku eelprojekti kohta ja otsustas võtta projekteerimistingimuste koostamise aluseks eskiisprojekti maapealse variandi.
Samuti otsustas linnavalitsus näha projekteerimise käigus ette alternatiivsed lahendused jalakäijate ülekäiguradade osas. Otsuse erinevate alternatiivide vahel langetab linnavalitsus märtsi keskel.
“Ühtegi head lahendust, mis rahuldaks nii jalakäijaid kui autoga liiklejaid, pakkuda ei ole,” ütles eelprojekti liikluskorraldusliku osa teinud IB Stratumi esindaja Tarmo Sulger.
Linnapea Laine Jänes rõhutas, et ristmiku rekonstrueerimisega ei tohi muuta halba liikluskorraldust veelgi halvemaks.
Istungil arutati, et ühe võimalusena tuleks ülekäigukoht ristmikule uue ja vana kaubamaja vahele siis, kui linn on välja arendanud teised liiklussõlmed nagu Laia tänava autosild ja Vaksali tänava pikendus, mis võimaldavad vähendada liikluskoormust linna pearistmikul.
Sel juhul oleks uude kaubamajja bussijaama poolt tulles võimalik kõige otsemini pääseda Võidu silla alt ületades Vabaduse mnt ülekäigukohta turuhoone juures. Samuti pääseks uude kaubamajja tavapäraselt Küüni tänava ülekäigukohalt Riia maanteel.
Väga tiheda liiklusega Riia-Turu-Vabaduse ristmiku kaotaks ülekäigukoha rajamisega oma läbilaskevõimet. Liikluskoormust ristmikul ja lähiümbruses suurendab kindlasti sügisel avatav uus kaubamaja ja rajatav Emajõe Ärikeskus.
Tunneli rajamine jalakäijatele oleks olnud keeruline lahendus, sest uus kaubamaja hoone ei ole valmis võtma jalakäijaid vastu tunnelist. Amholdi koostatud tunneli plaanilahenduse tegemisel lähtuti sellest, et kaubamaja krunti sisse lõigata ei tohi. Olemasolev kõnnitee pind ei võimalda ehitada tunnelist maa peale tulevaid väljapääse.
IB Stratumi tõi näitena Helsingi kesklinnas raudteejaama hoone ees asuva Kaivokatu tänava, mille alla rajati 1967. aastal tunnel, mis ühendas raudteejaama kesklinna suunaga ja metroopeatusega. Tunnel on ehitatud maa-aluse galeriina, kus on lai jalakäiguosa ning erinevad poed ja asutused. Kaivokatu maapealsed ülekäigud suleti, kuid hiljem avalikkuse survel taasavati, sest suletud ülekäiguradade kohal juhtus jalakäijatega palju õnnetusi.
Samuti oleks tunneli lahendusvariant olnud palju kallim. Ristmiku eelprojekti koostanud Amholdi kalkulatsioonide kohaselt läheks väga keerulistest tingimustest johtuvalt tunneli rajamine maksma 30-40 miljonit krooni. Samas kui ühetasandilise ristmiku puhul ulatusid kulutused kergema remondi puhul orinteeruvalt 5 miljoni kroonini ja põhjaliku rekonstrueerimise puhul orienteeruvalt 10 miljoni kroonini.
